Pilt on illustreeriv Foto: Sven Arbet

Ei aita sellest, et Aru põllumeestel on kaasaegne koristustehnika, korralik kuivati ja mahukad viljahoidlad. Närune ilm oma sadude ja viluvõitu päevadega ei lase lihtsalt vilja koristada. Osaühingul endal on 5 teraviljakombaini, lisaks on renditud veel üks. Nendega suudame põllupinnast jõudsamalt üle käia. Neljal kombainil on ees 9-meetrine heeder, mootorijõudu on kombainidel 500 hobujõudu.

Ümmarguselt 600 ha koristuspinda tuleb ühe kombaini kohta.

Milline on tali- ja suviviljade vahekord põllupinnast?

Kaks kolmandikku on talivilja ja ülejäänud on suvivilja all. Peale traditsiooniliste teraviljade kasvatame veel rapsi ja rüpsi. Saak on sel aastal korralik olnud. Kogu külvipinnast on veidi alla veerandi veel võtmata, ikka ilmade pärast.

Ega vilja realiseerimisega raskusi ei ole? Ei, ei ole. Kurta ei saa, et müügiga raskusi oleks. USAs ja Venemaal on ikaldus, ostjaid on igal pool. Vili ja raps on maailmaturul vabalt kaubeldavad kaubaartiklid ning vili läheb alati müügiks kui toiduaine ja energiakandja, maksab mis maksab.

Aga kasvatada vilja ja kogu saak ka kätte saada pole alati ju lihtne?

Eks toota on loomulikult raske. Eks see põllumehe elu ole - mõnel aastal saad väga korraliku saagi, teisel aastal nii hästi ei lähe, tuleb vähemaga leppida, kuid kulutused tuleb omasoodu teha.

Kas pole plaanis külvipinda suurendada?

Ei, selliseid plaane pole. Asume ju Virumaa tihedasti asustatud piirkonnas, teedevõrk ja logistiline omapära killustab maamassiivi. Minna kuhugi kaugemale lahustükkide peale, - see ju killustab meie tootmistegevust, tekitab lisakulutusi. Parem variant on olemasoleva struktuuri edasine parem majandamine ja tootmistegevuse korrastamine.

Oleme jõudmas teatud stabiilsuseni, asjad hakkavad tõepoolest korrastuma.

Kuidas te vaatate sisendkaupade hinnatõusule? On selle mõju ka tunnetatav?

Täna me lähtume sellest, et need kaubad võivad kallineda. Viimased aastad on need hinnad olnud enamvähem stabiilsed.

Aga kui meie kauba hind on veidi suurem, siis saame omadega hakkama. Kuid sedaviisi on turul iga kaubaartikliga.

Ega turg ei lase kellelgi vahepeal õilmitseda, ta võtab ikka vahelt oma osa ära. See on asjade loomulik käik.

Kunagi oli Eestimaal teemaks nn põldude massiivistamine, väiksemate põldude liitmine tervikuks. Seda eriti seoses uute suuregabariidiliste maaharimis - riistade tulekuga. Kuidas nüüd sellele vaadatakse?

Eks see ole üks teema, mida tuleks maaomanike ja viljakasvatajate vahel arutada.

See võiks kasulik olla vast kõigile. Kuid kardan, et siin võivad oma osa mängida omandisuhted, sest kasutuses on ka palju rendimaid.