Kelvingi vaalaküttide võidutöö Muumipere. Foto Randar Lohu Viimsi Teataja

Päikeseratta lasteaia parkla kõrval algas kell 11 lumeskulptuuride ehitamine. Ideed peas, töövahendid - labidad, ämbrid, rehad, värvid jm - kaasas, alustati tööd. Korraldajate laual oli võistlejaile kohe alguses turgutuseks ettevõtmise ühe sponsori Comarketi suur kommikast avatud. Auhindu esialgu nähtavale ei seatud - et ei segaks keskendumist ja töömeeleolu.

Kui esialgu ei osanud keegi aimata, mis neist suurtest lumekuhjadest kujunema peaks, siis kahe tunni pärast oli iga kuju omanäoline ja võistkonna idee teostus juba üsna arusaadav.

Viimane pooltund kulus pea kõigil viimaseks lihvimiseks, aga nii mõnelgi lumeskulptuuril käis juba ka vilgas liulaskmine - skulptuuri vastupidavuse proovimine.

Võistluse lõpetamise ja lumelinna avamise ajaks kell 14 olid kõik tööd lõpetatud. Ning nüüd olid korraldajate lauale ilmunud ka auhinnad: kolm torti, igaüks vastavalt võidule kas kuldne, hõbedane või pronksikarva, vastava võidukoha kiri peal, šampused, nii suurtele kui ka väikestele, kommikotid, pääsmed nii spaasse kui ka Rannarahva Muuseumisse ja muud põnevat.

Žüriil, kuhu kuulusid Elle Soop, Liina Poletajev ja Anne Soop-Tohver, oli üsna raske ülesanne otsustada, millised lumeskulptuurid on parimad. Vast ehk esimese koha võitja üle polnud vaja pikalt mõelda, sest võistkonna Vaalakütid lumeskulptuur Muumipere ületas teisi nii teostuse keerukuselt kui ka viimistluse täiuslikkuselt.

Kelvingi küla rahvast moodustatud võistkond Vaalakütid oli võidukas ka möödunud aastal ning nüüd tuldi oma tiitlit kaitsma ja tehti seda tublilt.

Võistkonnas olid Kelvingi tugevad mehed, tublid lapsed ja osavad naised. "Papa kütib vaala, mamma ootab kala ja muumitroll ootab samuti ning mõtleb maistele asjadele," kirjeldas võistlustööd võistkonna eisndaja Merilyn Tõnisalu. Ta lisas: "Lumi on päris hea, pole liiga tükkis ega liiga kõva." Püünsi küla võistkond Lume monstrumid, kes esimest korda lumelinna ehitas, meisterdas suure Hummeri, kuhu sai sisse pugeda ning siis kõrgelt kaugele vaadata.

Päeva juhile Leinole Einerile tutvustasid kuju loojad oma ideed nii: "Meeskonnas on meessoo ülekaal ja nemad mõtlesid suure lumehunniku juures millelegi võimsale, s.o autole."

Viimsi Kunstikooli lapsed koos juhendajatega olid otsustanud teha kahe täpiga lepatriinu ning teinud selle väikese olendi nii suureks, et sellelt sai mõnusasti pikalt liugu lasta. Võistkond McPart oli oma teema leidnud koomiksist ning võistkonna kapteni Roberti juhtimisel meisterdatigi multifunktsionaalne matkaroller.

"See on lumemaja, mille ees on motoroller," selgitas Robert. Võistkonna moodustasid kapten Roberti sõbrad-külalised, kes olid samal päeval ka tema sünnipäevalised, sest Robert sai 9-aastaseks.

Vallavalitsuse võistkond meisterdas kõige kõrgema skulptuuri - Keri tuletorni. "Meie mõte viitab murele," tutvustas võistlustööd vallavanem Haldo Oravas. "Tahame tähelepanu juhtida, et tuletorn on hävimisohus." Viimsi lipp tuletorni jalamil lisati vihjeks, et töö tuletorniga käib, päästmiseks on olemas projektid ja ka muinsuskaitselt raha.

Võistkond Laste rõõm tegi suure liumäe kahe trepiga. IRL-i esindus pani püsti maiade püramiidi, mis moodustas neli liumäge ja astmestiku igas vanuses lastele. Püramiid-liumägi ehitati selleks, et veenda kõiki: maailma lõppu ei tule.

Viimsi Noortekeskuse lumeskulptuur oli arheoloogiline leid - mammut, mis lumehunnikust välja võluti.

Auhinnad jagunesid järgmiselt: eriauhinna pälvis vallavalitsus, III koha ja pronkstordi sai Viimsi Noortekeskuse võistkond skulptuuri eest Mammut. II koht läks võistkonnale Lumemonstrum võistlustöö eest Hummer ja esikoha võitis Vaalapüüdjate võistkonna skulptuur Muumipere. IV koha saavutas võistkond McPart, V koha IRL ja VI koha kunstikool.

Võistluse sponsorid olid Comarket, SPA Viimsi Tervis ja Rannarahva Muuseum.