Häädemeeste kultuuri- ja hariduselu keskne isik Peeter Laredei 150

Suvel tähistasime Häädemeeste kihelkonna 150. aastapäeva. Sama vana oleks ka Peeter Laredei - Häädemeeste kultuuri- ja hariduselu keskne isik (koolijuhataja, preester, laulukooride juhataja, kirjutas koori- ja kirikulaule).

Peeter Laredei meenutamiseks toon noppeid tema elust:

¤ Peeter Laredei sündis 5. oktoobril 1862. aastal Viljandi lähedal Tuhalaane kihelkonnas Õisu vallas külakooliõpetaja peres;

¤ Nende peres oli 11 last - 8 venda ja 3 õde;

¤ 1881. aastal lõpetas Peeter Laredei Tartu Õpetajate Seminari;

¤ 17. oktoobril 1881. aastal tuli ta Häädemeeste koguduse psalmilauljaks, peagi sai tast ka koolijuhataja;

¤ Töötas Häädemeestel 27 aastat (1881-1908) kihelkonnakooli köster- kooliõpetajana ja juhatajana;

¤ 1887. aastal oli ta ka Häädemeeste vallakirjutaja;

¤ 1895. aastal ilmus tema koostatud AABITS õigeusu lastele kodus õppimiseks, millest tehti kordustrükid 1900. ja 1905. a;

¤ 1908. aastal lahkus ta Häädemeestelt ja töötas ühe aasta Haapsalus kihelkonnakooli õpetajana;

¤ 1908. aastal sai Peeter Laredei Riias preestrikutse;

¤ Aastatel 1909-1920 töötas ta Velisel preestrina ja kihelkonnakooli juhatajana;

¤ 1915. aastal suri tema esimene abikaasa;

¤ 1920. aastal loobus Peeter Laredei preestrikutsest;

¤ 1920. aastal abiellus ta Elisabet Wabritiga, kes töötas samuti Häädemeeste koolis;

¤ 1919. aastal tuli ta tagasi Häädemeestele, kus tema eestvedamisel kasvas siinne 4klassiline kool Häädemeeste 7klassiliseks kõrgemaks algkooliks;

¤ 1921. aastal muudeti endine kõrtsihoone koolimajaks, kuhu sai ka Peeter Laredei korteri;

¤ 1920ndate aastate lõpus valmis tema ilus elumaja, mis 1944. aastal põles, jäid järele ainult saunaruumid;

¤ 1931. aastal jäi Peeter Laredei pensionile, ta suri 16. jaanuaril 1952. a. 1940. aastal kirjutas Elisabeth Laredei: „Minu abikaasa Peeter Antoni p Laredei on kehvast talurahva perekonnast pärit, on viiskümmend aastat õpetaja ametit pidanud ja läks 70 aasta vanuselt pensionile, on praegu 78 aastat vana. Parteilisest elust ei ole ta osavõtnud, oma ametipalga kokkuhoiust on ta endale elumaja ja kõrvalhooned ehitanud ja umbes seitse hektarit maad ostnud.
Praegu peame üht lehma, paari põrsast ja mõned kanad. Pensioni saamine pandi tal ajutiselt seisma."

Veel Peeter Laredei tegemistest:

¤ Tema eestvedamisel hakati õpilastele korraldama ekskursioone Eesti tundmaõppimiseks;

¤ Tavaks said iga-aastased eeskavaga koolipeod;

¤ Hakati korraldama õpilaste käsitööde ja joonistuste näitusi;

¤ Tema juhendamisel nägid rambivalgust näidendid, esimene 1887. a - „Säärane mulk", siis „Pila Peetri testament", „Kroonu onu" ja teised;

¤ Aastatel 1924-1927 korraldas ta kihelkonna koolide ühiseid laulupäevi;

¤ Ta on kirjutanud luuletusi;

¤ Tõlkijana püüdis ta klassikat lugejatele kättesaadavaks teha (Gogol, Lermontov, Heine);

¤ Tegeles heliloominguga, oli viisimeister, 1898. a valmis tema sõnadele ja viisile laul „Hoia Häädemeeste randa"; ta kirjutas laule segakooridele, meeskooridele, lastekooridele;

¤ Tema sulest on ilmunud:
„Laululind Laanesoo lepikust" 1888. a;
„Kimbuke tarvilisi kooli laule" 1930. a.

¤ Peeter Laredei on tuntud koolikirjanikuna ja heliloojana, kirjutades näidendeid kohalikele isetegevuslastele ja õpilastele lavastamiseks.