Harku valla elektrooniline kaardisüsteem on teenäitajaks tervele Eestile
Nüüd on vald aga nii suureks kasvanud, et tuli tõsiselt mõtlema hakata, kuidas oleks kuskil piirkonnas võimalik ehitada ilma varasemaid rajatisi kahjustamata või ehitajaid ohustamata.
Ka nii võib poolnaljaga mõelda, miks hakati vallamajas nuputama uuele infotehnoloogilisele lahendusele, mis kogu valla infobaasi elektrooniliselt talletaks ja olemasolevate maakaartide ja teiste andmetega seoks.
Kaks noort infotehnoloogiat hästi tundvat meest vallavalitsuses, Einar Kivisalu ja Tõnis Kundla, sellega just tegelevadki. Koostavad Harku vallale GISi ehk lahtikirjutatult geoinfo süsteemi.
Einar Kivisalu: "Eks selle loomine algas valla tähtsaima dokumendi ehk üldplaneeringuga kaasneva kaardi elektroonilisest koostamisest ja selle panekust internetti avalikkusele vaatamiseks. Kuigi uus üldplaneering pole veel lõplikult kehtestatud - seisab mõningate vaiete lahendamise ootel maavalitsuses - saavad juba praegu kõik vallaelanikud vaadata, kuhu Harku valda on planeeritud elamumaa, kuhu ärimaa, kus on keskkonnakaitse all olevad maatükid, kus sotsiaalmaa."
Mitmeks otstarbeks
Üldplaneeringul põhinevad aga juba märksa täpsemad detailplaneeringud, mis näitavad, kuidas üks või teine piirkond on detailselt planeeritud, millised on katastriüksused. Nende kaartide abil on võimalik näha, mis faasis on ühel või teisel planeeringul kogu protsess - kas detailplaneering on algatatud ja kes on algataja; või on see juba kehtestatud, ja millal see kehtestati.
Detailplaneeringute veebikaardil olevad rohelised ruudud kinnitavad - detailplaneering on kehtestatud, kollased ruudud tähistavad menetluses olevaid ja punased tühistatud planeeringuid. Samuti näitab kaart, mis eesmärke detailplaneering täidab, kes on detailplaneeringu algatuse taotleja ehk huvitatud isik, millal on planeering algatatud ja millal lõpetatud.
Einar Kivisalu kinnitusel peaksid tulevikus elektroonilisele kaardile juurde lisanduma dokumendid, mis on ühe või teise detailplaneeringu kohta vastu võetud, samuti ehituse projektid ja joonised planeeringute kaupa. Nii peaks olema näha, millises faasis on kogu protsess, kas detailplaneering on kehtestatud, või milliseid dokumente juurde vajatakse.
Kogu protsess on jälgitav katastriüksuste kaupa, sest kruntide piirid on projitseeritud maa-ameti aerofotole.
Nii on näha ka iga krundi suurus ja kuju. Kellele üks või teine maatükk kuulub, seda ei avalikustata, see kuulub isikuandmete kaitse alla. Küll võivad seda vajadusel aga vaadata vallaametnikud. Osad kaardid ongi mõeldud ainult vallaametnikele kasutamiseks. Lumesadude perioodil pakkus kõige enam huvi teede hoolduse kaart, teab Einar Kivisalu.
Sellelt kaardilt saab igaüks uurida, milline firma peab milliseid teid korras hoidma ja milline on teede hooldustase ehk kui kiiresti peale sadu peavad need olema lumest puhtaks roogitud. Veel on olemas kriisireguleerimise kaart. See on juhtumiks, kui vallas midagi väga erakordset peaks juhtuma.
Näiteks loodusõnnetus või katastroof, mille puhul vajatakse abi teistest piirkondadest. Siis on kaardi abil kohalikel spetsialistidel hea näidata, kus on kõrgendatud ohtlikkusega kohad, näiteks bensiinijaamad, uputusohtlikud alad või kuhu on võimalik inimesi evakueerida. Ka kriisireguleerimise kaart on mõeldud vallavalitsusele ametkondlikuks kasutamiseks.
Paberid arhiivi
Arendamisel on ka ehitusregistri andmete kontrollimise kaart. Sellelt peaks olema tulevikus näha, kas püstitatud ehitusel on ehitusluba ja teised nõutavad dokumendid ja kas see on saanud ka kasutusloa. Praegu käib sellel kaardil veel aadressandmete korrastamine.
Tulevikus näitavad kolm värvi iga kinnistu andmeid nagu valgusfooris - on seal kõik korras, on roheline märgis; kui menetluses, siis kollane märgis ja kui midagi korrast ära, siis näitab seda punane värv. Avalikult seda näitama ei hakata, kaart on mõeldud kasutamiseks valla spetsialistidele.
Kaugemaks eesmärgiks on aga kogu vallas olevad ehitusregistri andmed (hoonete projektid ja ehitusload) digitaliseerida, jättes valda vaid elektroonilise andmebaasi, suurem osa arhiivi pabertoimikutest anda üle aga üleriiklikku arhiivihoidlasse.
Tõnis Kundla: "Tänavavalgustuse paremaks haldamiseks on loomisel terviklik geoinfosüsteem. Ajamahukaimaks osaks sellest on kogu olemasoleva materjali kokku koondamine ja ühtsesse süsteemi paigutamine. Rakendus võimaldab operatiivselt teostada hooldustöid ja juhtida erinevaid valgusrežiime."
Einar Kivisalu: "X-teega tahame aga oma geoandmesüsteemi lülitada üleriigilisse võrgustikku." Kui rääkida üleriigilisest võrgustikust, siis tekib tahtmatult küsimus - kellega võiksime end oma GIS-süsteemiga võrrelda?
Tõnis Kundla: "Arvan, et nagu muudes eluvaldkondades, nii oleme ka elektroonilise kaardisüsteemi loomisega ikka eesminejad. Sellepärast on kellegagi ennast raske võrrelda. Ehk Tallinnaga, aga linnas on teised probleemid. Ehitusobjektide arv on tohutu, ka meeskond, kes nende probleemidega tegeleb, on suur."
Et aga teised omavalitsused Harkust eeskuju võtavad, kinnitab kas või tõik, et Einar Kivisalu ja Tõnis Kundla alatihti omavalitsuste seminaridel ja erialakonverentsidel esinemas käivad. Harku vallas loodud süsteemist kõnelemas.
Mida annab GIS aga vallaelanikule? Ka sellele, kel maja ehitamisega kõik korras ja nüüd puhkamisele mõtleb. Tõnis Kundla: "Praegu on algusjärgus vaba aja veetmise kaardi rajamine. See näitab ära kõik huviväärsused vallas.
Olgu tegu siis Kumna mõisa või Peeter Suure merekindlusega. Ja et see on seotud ka Google Streetview kaardiga, siis on eelnevalt huvi tekitanud objekti võimalik ka arvutis vaadelda, saada selle kohta teada kõik andmed." Kõike seda saab vaadata aadressil http://kaart.harku.ee/.
Fotol: Need kaks vallavalitsuse spetsialisti, Einar Kivisalu ja Tõnis Kundla, on GIS-süsteemi arendajateks meie vallas. Aga Harku vallalt saavad elektrooniliste kaartide koostamisel ideid ja nõuandeid teised omavalitsused. Nii et võib liialduseta väita - need mehed on teenäitajaks tervele Eestimaale. Foto: Ülo Russak
