Foto: Kõue Kuulutaja

Algkoolis õpilasi:
I kl. 14 õpilast
II kl. 17 õpilast
III kl. 23 õpilast
IV kl. 17 õpilast
V kl. 8 õpilast
VI kl 8 õpilast
Hinnatakse „ hea", „rahuldav" ja „nõrk", samuti hinnatakse „elukombeid".

Aasta lõpus õpilane kas viiakse järgmisesse klassi, jääb järelkatsele mingis aines või jääb samasse klassi. Ühe õpilase kohta on märkus: „ ...ei ole normaalmõistusega, sellepärast jäi hindamata."

Näiteks otsustab veel pedagoogikanõukogu hoolekogule ette panna, et õpilaste raamatukogu saaks täiendatud hoolekogu poolt trahvitud õpilaste trahvi rahadega. Hoolekogu tegeleb ka õpilastele jõuluõhtu korraldamisega ja maiustuste ostmisega. Valitakse õpetajate esindaja hoolekogusse.

Õpetajatel on anda 30 ainetundi, norm oleks 28. Õppenõukogu otsustab tundide jaotuse.

Kui õpetajal on 30 normtundi, aga annab 32, siis palub koosolek maavalitsuselt luba kahe ületunni andmiseks ühes tasu alla arvamisega.

Pedagoogikanõukogu protokollist selgub, kuidas õpilane J. õpetajale vastu hakkas ning vanemad kutsuti kooli.

Õpetaja: „...järgmisel õhtul tuli ema siia. Emaga rääkides selgus, et ema poisile täieliku õiguse koolis annab seda teha mis tahab ja noomis mind pealegi, et mina poissi trahvinud. Nähes, et emaga asja korraldada ei saa, rääkisin sellest koolijuhatajale, kes korralduse tegi vanemad pedagoogikanõukogu koosolekule kutsuda.

Peale selle on J-l ka teistele õpetajatele vastuhakkamisi olnud..."

1928/29 Jõulupeo eeskavasse otsustas pedagoogikanõukogu võtta jõululaule ning J.Oro kahevaatuselise näidendi „Jõuluvana kink".

Pedagoogikanõukogu otsustas, et tuleks asutada „Lootusring" selleks, et ümbruskonnas kõige suurema inimkonna vaenlase - alkoholi vastu võidelda.

Igalt liikmelt tõenduseks allkiri võtta, et tema kunagi alkoholi sisalduvaid jooke ega maisustusi ei tarvita. Alguses tuleks tööd teha, liikmeid koguda õpilaste hulgast, kuna edaspidi tuleks seda põhimõtet ka lastevanematele selgitada.

1929/30 Otsustati ulakate õpilaste asjus kutsuda nende vanemad aru andma. Oreli viled on ära tassitud, süüdlasteks osutusid... Vastav hind oreli vilede eest otsustati nõuda nende vanematelt. Juhtumisi kui vanemad ei ilmu, otsustati asi anda kohtu kätte. J. P. kohta tegi koosolek otsuse saata Koluveresse raskelt kasvatavate laste kooli. Otsusest ennem teatada emale. Akna klaaside lõhkujate vanematelt otsustati sisse nõuda nende hind.

1930/31 Õpetajate nõukogu, arutades praegust õpilaste hindamise süsteemi, leiab, et see vastab oma otstarbele. Kui tuleks seda aga muuta, siis oleks soovitav võtta asemele viiesüsteemiline hindamine, mitte sõjakooliline kaheteistkümneline süsteem.

1932/33 Õppenõukogu arvesse võttes, et ehitustöö Harmi algkooli hoone juures pole veel nii kaugel, et oleks võimalik õppetööd alata, otsustas palvega pöörduda Harju Maakoolivalitsuse poole, et õppetöö algus saaks edasi lükatud kuni 15 .oktoobrini, mil valmivad klassiruumid lõplikult.

Et asi kiire iseloomuga, otsustati palve esitada telefoni teel.

Korraldatakse kinoõhtu. Moodustatakse kooperatiiv, et ühistegelist mõtet õpilasis arendada ja et koolitarbeid ja muud tarvilikku kaupa kättesaadavamaks teha.

1934 aastal õppis Harmis 96 õpilast. Võõrast kogukonnast oli lapsi: Ravila vallast, Kuimetsa vallast ning Tallinna linnast.

Hindamissüsteemiks oli siis: „väga hää", „hää", „rahuldav", puudulik", "nõrk".