Pilt on illustreeriv Foto: Ilmar Saabas

Eriti lähedalt puudutas see küsimus Habajal ja selle lähistel elavaid lapsevanemaid, kindlasti ka koolilapsi en-did. Laiemalt võttes kogu piirkonna edasist saatust. Teema ise polnud sugugi uus, viimati tõusis Harmi kooli saatus tõsisemalt päevakorda 2003.aastal. Sama küsimust vaagis juba 2010.a detsembris - 2011.a jaanuaris ka Harmi kooli hoolekogu koos vallavanema ja Habaja lasteaia hoolekoguga. Üsna põhjalikult arutati kuut võimalikku stsenaariumi. Siis jäi alles veel kübeke lootust, et õnnestub raha kokku hoida või leida kooli jaoks täiendavaid tuluallikaid.

Habaja kandi koolihariduse algushetkeks loetakse 1843. aastat. Oma praeguses asukohas endises Uue-Harmi (Neu-Harm) mõisahoones on kool tegutsenud alates 1921. a. Ajalugu on seega küllaltki pikk ja välja kujunenud hulk traditsioone. 2007.a sai Harmi kool Harjumaa kauni kooli tiitli, ka lapsed ise peavad oma koolist lugu. Käib aktiivne rahvusvaheline koostöö projekti Comenius raames, tavatult palju on koolis meesõpetajaid. Mis siis nüüd lahti, et pole võimalik vanaviisi jätkata?

Olukord oli võrreldav hiljuti kinodes jooksnud filmiga "127 tundi", kus kogenud kaljuronija jäi üksi matkates kättpidi suure kivirahnu alla lõksu. 5 päeva proovis ta mitmel moel end vabastada, kuni lõpuks ellu jäämise nimel pidi kinni jäänud käe ise endalt amputeerima. Valida oli surma ja rikutud elu vahel. Ükski kool ei eksisteeri Issanda armust, omanikule tähendab see alati kulutusi hoonekompleksi kütmiseks ja hooldamiseks, õpetajatele ja töötajatele palkade maksmiseks, lastele tasuta koolilõuna pakkumiseks ja õppevahendite muretsemiseks ning veel hulka teisi pisemaid majanduskulusid.

Kooliga seotud kulud katavad vald ja riik kahasse. Ehk on lugejal hea teada, et hariduskulud moodustavad ca 60% Kõue valla eelarves olevatest kuludest. Vald saab oma eelarveosa enamuses maksudest, masu ja töötuks jäämiste tõttu aga on maksude laekumine oluliselt vähenenud. Riik toetab valda hariduskulude osas, andes koolidele pearaha, mille suurus sõltub laste arvust. Just pearaha arvelt kaetakse enamus õpetajate palgakulusid. Eelmise aasta sügisest hakkas kehtima uus põhikooli-ja gümnaasiumiseadus, see muutis nii mõndagi ka koolide rahaasjades.

Täna on Harmi kooli nimekirjas 62 last, järgmisel aastal olnuks neid vaid 50. Alles 5 aastat tagasi aga oli lapsi veel üle saja. Laste arvu vähenedes jõuti kriitilise piirini, kus kool on kohustatud moodustama liitklassid -  "kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass". Kokku liidetud klassid aga ei saa enam sama palju riigipoolset pearahatoetust kui eraldi tegutsevad klassid. Need reeglid tulenevad uutest koolielu reguleerivatest seadustest ning valitsuse kehtestatud pearaha jagamise korrast. Uute reeglite järgi on praktiliselt välistatud lisaraha saamine Harmi III kooliastme klassidele (7. -9. klass).

Kõige eeltoodu tulemusena seisis Kõue vald 2010nda aasta lõpus silmitsi olukorraga, kus vanaviisi jätkates oleks 2011.a eelarves puudu jäänud pea pool miljonit krooni. Masu tõttu oli eelarvet juba korduvalt kõvasti koomale tõmmatud, seda uut auku ei olnud mitte millegagi lappida. Ardu kooliga lood nii hullud ei olnud tänu pisut suuremale õpilaste arvule ja õhtuse õppevormi olemasolule. Nii nagu üks vastutustundlik perekond, ei saa ka vald kui kohalik kogukond elada üle võimete. Paljud meist on näinud, mis juhtus peredega, kes võtsid omale rohkem laene ja liisinguid, kui tegelikult kanda suutsid. Ka valda võib ähvardada pankrot, mille tagajärjeks oleks riigipoolne saneerimine ning kõigi vallapoolsete investeeringute külmutamine 5-ks aastaks. N: Habaja ühisveevärgi renoveerimise ettevalmistamine seiskuks pea täielikult. Ennast ei saa kaua petta ja sellised olukorrad on mõistlik õigeaegselt lahendada. Seda ka siis, kui valida on vaid halva ja väga halva vahel. Küsimus on ellu jäämises, tehes raske otsuse liiga hilja, võime kaotada veelgi rohkem. Tõsi küll, kõigil ei jätku selleks julgust, kergem on oma mure suunata lahendamiseks kellelegi kolmandale ja asuda süüdistama.

Rahva seas on olnud tihti kuulda väljaütlemisi, stiilis: "kui kool pole enam 9klassiline, siis meie oma perega kas kolime siit minema või vähemalt kirjutame end Kõue vallast välja!" Just see on mõtteviis, mis tekitab ääremaid. Ei saa kedagi otseselt hukka mõista, kui ta läheb mujalt paremat ja mugavamat elu otsima, ent tõeline kodukandi patrioot püüaks anda ka oma panust lahenduste leidmisel. Milles seisneb see elujõu maagia, et mõni küla elab ja mõni hääbub? Eks ikka selles, kui palju on seal püsivalt elavaid peresid ja kui palju on neil lapsi. Ka selles, mil määral naabrid suhtlevad ning üksteist aitavad. Et saaks elada, on vaja lähistele korralikke töökohti, siis laekuks omavalitsusele ka maksuraha, millega elu paremaks muuta. Tundub, et tegu on nõiaringiga - pole piisavalt lapsi, ei ole võimalik pidada kooli. Pole kooli ega tööd, siis ei tule siia lastega peresid. Pole asjalikke kohalikke elanikke, ei ole võimalik lähistele luua uusi töökohti. Paigale jäävad need, kel lisaks enda huvidele mingi tõsisem emotsionaalne või muu side. Jäävad ka need, kes enam ei jaksa või ei viitsi siinset elu paremaks muuta. Ja nii ongi, et rahva enamus saab seda, mida ta ise väärib - saab valitsejaks need, kelle poolt valimistel hääletab; elukeskkonna, millega ise lepib ja samas koguses abi ja toetust, kui ta ise enda aitamiseks ette võtab.

18.01.2011 toimunud hoolekogude ühisistungil arutati põhjalikult äärmuslikke stsenaariume - alates sellest, et midagi ei muutu kuni selleni, et Harmi kool pannakse täielikult kinni. Üllatusena selgus, et kõige odavam rahalises mõttes olnuks täielik sulgemine. Kuid ka vallavalitsus ei mõtle ainult rahalises võtmes, säärast lahendust ei toetanud keegi. Veidi julgust andis lasteaias läbi viidud küsitlus, mil-lest selgus, et enamus lastest asuks siiski õppima Harmis ka siis, kui seal oleks vaid algkool. Hoolekogud tegid istungi lõpus volikogule ettepaneku säilitada kool endises mahus, leida võimalusi täiendavaks 4%-liseks kulude kokkuhoiuks, leida senisest rohkem kasutust Harmi hoonekompleksile ja seeläbi lisaraha sisse tuua. Jäime ootama omamoodi ime saabumist - et tuleb pealehakkamist täis ettevõtja, kes lõppeva masu tingimustes suudab käima lükata uue MTÜ, mille kaudu Harmi mõisat üritusteks välja rentida ning seeläbi tuua sisse õpetajate palgarahas puudu jääva summa. Märtsikuu lõpuks ei olnud seda imet sündinud.

Nii istuski volikogu märtsi lõpus laua taga ja otsis tänastes oludes parimat lahendust Harmi kooli tulevikule. Selleks hetkeks oli sõelale jäänud 2 varianti - kas Harmi kool täielikult sulgeda või liita kooli ja Habaja lasteaia juhtimine ning jätkata 6-klassilisena. Kooli jätkamisel on väga oluline küsimus, kas suudame Harmis endiselt pakkuda kvaliteetset haridust ja õpikeskkonda, sealhulgas huviharidust. Seda ka siis, kui kohalikud ise koolile selja pööravad ning oma lapsed Kosele või kuhugi mujale kooli panevad. Kord maha saetud puu asemele uue kasvatamine võtab oluliselt kauem aega, kui kärbitud võrasse uut oksa pookida. Kõige selle põhjal sündis otsus, et kool jääb alles 6-klassilisena. Et see oleks võimalik, tuleb vallal omalt poolt peale maksta ca 17 000.-€ (270 000 kr), mis ei ole just tühine summa. Kuidas edasi, see sõltub paljuski meist endist - Habaja kandi elanikest.