Lahkuv, 2010. aasta oli bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aasta, mille laiendamist elurikkuse aastakümneks 2010—2020 toetati jõuliselt Nagoyas toimunud tippkohtumisel. Eestisiseselt aga tähistasime tänavu kodumaise looduskaitse sajandat juubelit. Mida see kõik Vormsi jaoks tähendab?

Looduskaitse on tulemuslik vaid riigi, omavalitsuse ja kohaliku rahva koostöös. Riik on mõndagi teinud õigesti, üht-teist valesti, kuid paljut on paraku tehtud lihtsalt poolikult. Nii on riik andnud kaitsealuste maade omanikele maksusoodustused, kuid jätnud heastamata neist soodustustest tuleneva omavalitsuste tuluvajaku. See häirib loodusrikkamaid omavalitsusi, sestap esitasime roheliste poolt eelnõu, mis kohustab riiki seda puudujääki omavalitsustele kompenseerima.

Rääkides pärandmaastike kaitsest, ei saa mööda Euroopas üha enam tähtsustatud kõrge loodusväärtusega põllumajandusest ehk looduslähedasest loomapidamisest, mis loomade karjatamise ja talisööda varumisega on kujundanud suure osa meie loodusrikkustest. Seda arendades saame topeltvõidu: tervisliku kohaliku toidu ja hoiutud rannaniidud, looalad ning kadastikud. Teine oluline märksõna on mahepõllundus. Miks ei võiks Vormsist saada mahesaar? Võidaks keskkond ja tarbija, kaotajaid õieti polekski. Pole ju mõtet võistelda intensiivtootmise tulukuses viljakate piirkodadega suurte turgude läheduses.

Põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidus ühine. Sestap on koduste asjade üle otsustamisel vajalik kaasa rääkida EL tasandil. Praegu on käimas arutelu selle üle, milline saab olema põllumajanduspoliitika pärast 2013. aastat. See on avatud kõigile organisatsioonidele ja leitav leheküljel http://ec.europa.eu/agriculture/ cap-post-2013/consultation/index_en.htm. Samas on mõndagi võimalik ära teha ka kodus: nii on me kõigi huvides, et Läänemaal kasvatatud lambaid ja veiseid saaks siin ka tappa. See vähendaks loomade tapaeelset stressi ning teeks ka talunike elu lihtsamaks. Ning loomulikult oleks ka siinse tarbija huvides. Seetõttu ongi roheliste poolt eelarveparandustega suunatud raha Maaülikoolile liikuvtapamajaga seotud arendustegevusteks.

Metsa-aasta hakul kõnelgem ka Vormsi metsadest. Neis on suured loodusväärtused, aga siin on loomulikult ka puitu. Saare tuleviku seisukohalt on määrava tähtsusega, kas suudame leida tasakaalus arengutee. Kui teeme raietega liiga loodusväärtustele, saeme oksa, millel istume. Kuid teisalt ei oleks tark võtta kõik metsad sedavõrd range kaitse alla, et metsa majandamine mõttetuks muutuks. Mõistlike valikute korral säilitame metsaelanike elupaigad ja elujõulise metsamajanduse.

Tänases ühiskonnas on energiavarustus võtmetähtsusega küsimus. Tuuleenergeetika on vahel kirgi kütnud, põhjuseks kaootiline arendus. Siiski oleks lühinägelik olla vastu tuuleenergia arendamisele tuulisel Läänemaal, vaid vajame selget avalikel huvide põhinevat kava valdkonna arenguks. Samas on selge seegi, et meie energeetilised ressursid on märksa laiemad kui vaid tuul.

Vormsi on ka turismisaar. Kas üritame tulutult võistelda massiturismi sihtpaikadega, koos kõigi selle negatiivsete tagajärgedega? Pigem on mõistlik jätkata senist teed, kasutades meie rannaalade linnurohkust ja teisi loodusväärtusi ning kujundades koostöös välja mitmekesine tootevalik. On ju kogukonnale kasulik selline turism, mille aluseks on kohalike eripärade kasutamine.

Tõdegem, et regionaalpoliitikas on valdade liitmisest sootuks tähtsam kohalikest oludest lähtuv tegevuste kooskõla. Tuleviku seisukohalt on võtmetähtsusega koostöö avaliku võimu ja kodanike ning keskvõimu ja omavalitsuse vahel.

Head metsa-aastat ja elurikkuse aastakümmet ning uut looduskaitse aastasada!

Aleksei Lotman Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees ENPA keskkonna-, põllumajanduse ja regionaalasjade komisjoni esimees
Erakond Eestimaa Rohelised esimene eestkõneleja