Väike-Maarja esindajad tutvumas Helme koostootmisjaamaga. Foto: Leie Nõmmiste Väike-Maarja Valla Infoleht

Väike-Maarja vald ühines samuti üleriigilise elektriostu ühishankega, kus 120 omavalitsust liitsid oma elektrikoguste ostuvajadused eesmärgiga saada elektrimüüjatelt parim hind. Elektrihankes osalenud 120 omavalitsusel on kokku erinevaid allasutusi 1899, liitumispunktide arvuks kogunes 3890 ja orienteeruvaks kogumahuks kalendriaastas 140 000 000 kWh. Pakkujaid oli ainult kaks: Eesti Energia AS ja Elektrum Eesti OÜ. Juhul kui hankekomisjon kvalifi tseerib mõlemad pakkujad, siis päevase elektrienergia hinnaks võib kujuneda 5,11 senti.

See on oluline tõus võrreldes käesoleva aastaga ja tähendab vallaeelarvele ligikaudu 30 000 euro suurust lisakulutust, millele lisandub veel AS-i Elering võrgutasude tõus.

Oktoobrikuus on vallavalitsuse olulisemaks teemaks järgmise aasta eelarve. Vallavolikogu on septembris kinnitanud valla arengukava muudatused ning eelarvestrateegia aastateks 2013- 2016. Vallavalitsuse ülesanne on panna volikogu poolt kinnitatud raamid ja tegevused eelarve rahalisse „keelde" ning esitada need 1. detsembriks vallavolikogule ülevaatamiseks. Juhul kui volikogu leiab, et vallavalitsuse koostatud eelarve vajab muutmist või tuleb parandusi vallakodanikelt avalikustamise perioodil, siis esitab vallavalitsus oma seisukoha, kuid arvestama peab alati seda, et koostatav eelarve oleks tasakaalus. 2013. aasta eelarve valdkondlikke osakaale hinnates on kindlasti prioriteediks haridusvaldkond, mille osakaal on ligikaudu 53%. Meie valla hariduseelarves kajastub ka õppekeskus, mis teeb meid eriliseks võrreldes teiste KOVdega. Väga tihti jäetakse statistikas need erinevused tasandamata. Samas on nii olulises valdkonnas seni selguseta riiklike haridusrahade jaotusvalemid ning see teeb vallaeelarve koostamise keerulisemaks.

Juhul kui haridusrahade jaotus hakkab sõltuma koolide paiknemistihedusest, tuleb meil leida kokkulepped naaberomavalitsustega. Hindan senist koostööd meie naabritega heaks, sest oleme enamustes valla piire ületavates küsimustes ühte meelt või vähemalt põhjendanud oma otsuseid (näiteks maakondliku jäätmejaama juhtimisel või PAIK-i rahastusmeetmete rakenduskavade koostamisel).

Samas on piirkondlik haridusvõrk teema, mis vajab enam tähelepanu. Oleme Pandivere piirkonna 4 omavalitsusega juba 2008. aastal kokku leppinud ja ühises strateegias määratlenud hariduse teemagrupi ellukutsumise, mis oleks nõuandjaks ja ühiste seisukohtade kujundajaks. Teema on tundlik ning haridusotsused omavad märkimisväärset ja pikaajalist mõju. Toon näite.
Oletagem, et koostame Pandivere piirkonna ühise haridusstrateegia ja selles näeme ette, et piirkonnale oleks kasulik kokku leppida ühe gümnaasiumi asukoht senise kolme asemel. Ilma kokku leppimata võib juhtuda, et piirkonnast kaob üldse gümnaasium, kuna riiklikud rahastusmudelid muutuvad ja õpilaste arv on vähenenud. Oletagem edasi, et see gümnaasium võiks paikneda Väike- Maarjas, kuna see on piirkonnale kõige kättesaadavam (väikseimad transpordikulud), olemas on õpilaskodu, on võimalik kasutada õpetajaid ja klassiruume õppekeskusest, huvihariduses on muusikakool, kompleksis paikneb suur spordisaal, lähedal on Ebavere suusakeskus jne. Kas sellisel juhul teeb Tamsalu vallavolikogu otsuse sealse gümnaasiumi ümberkorraldamiseks põhikooliks ja on nõus meie gümnaasiumi arendamisele kaasa aitama? Raske küsimus, väga raske. Üheks võimaluseks on ühine halduskorraldus ehk Väike-Maarja ja Tamsalu vald ühinevad ning analüüsitakse ühiselt hariduse olukorda ja ühine volikogu teeb otsuse.

Halduskorraldus on tõusmas ka Eestis teemaks number üks. Reformierakond räägib kogu riigi halduskorraldusest ja regionaalminister on saatnud kõigile omavalitsustele küsimuse maakonna ja valdade tasandi halduskorralduse kohta. Septembri lõpus oli mul võimalus osaleda Soomes Sonkajärvi sõprusvalla. 90. aastapäeval. Kõrvalpõikena lisan, et meie delegatsioonile anti koduteele kaasa palju häid soove kõikidele sõpradele ja tuttavatele, kes on meie suhteid üleval hoidnud. Soomes on keskvalitsus töötanud välja soovitusliku haldusterritoriaalse kaardi, kus ligikaudu 330 omavalitsust liidetakse kokku 70ks omavalitsuseks. Nüüd on valdade kord öelda oma arvamus. Kuna oktoobri lõpus on Soomes kohalike volikogude valimised, siis on teema väga aktuaalne. Minule torkas silma, et seekordsetel valimistel on Soomes kandideerimas tunduvalt vähem kandidaate kui varasematel aegadel. Sonkjärvi vallajuhi Simo Mäkineni arvates võib selle taga olla just kavandatav haldusreform ja sellega seonduvad segased ajad. Pikaaegne Sonkajärvi vallajuht toonitas, et suurel määral sõltub valla käekäik ettevõtluse kaudu loodavatest töökohtadest. Inimesed liiguvad sinna, kus nad oma tööjõule rakenduse leiavad.

Kindlasti on sarnane tendents ka meil ehk töökohtade olemasolu piirkonnas on kõige tähtsam. Õnneks on meie vallas hetkel käimas mitu tõsist detailplaneeringut (Ebavere koostootmisjaam, Väike-Maarja päästekeskuse hoone ning Pikk tn 22, 22a). Toimub ka aktiivne ehitustegevus: Simunas kerkib külmkuivatustehase hoone ning Ebaveres kanalad, oma ettevõtet arendavad Pandivere LT OÜ, Baltic Agro AS ning mitmed põllumajandusettevõtted, lisaks Pandivere Vesi OÜ rekonstrueerib veetrasse, AS Vireen sai valmis reovee eelpuhasti, Maanteeamet rekonstrueeris Ebavere-Rakke maantee. Kõik need on olulised investeeringud ja suurendavad kindlust, et siin peetakse ettevõtet arendamist perspektiivikaks ning luuakse selle läbi töökohti.