Haridusselts Vitalis Marimaa ülikooli juures, keskel Saue gümnaasiumi direktor Jaan Palumets, kelle ettekanne hariduskonverentsil andis tõese pildi 1941. ja 1949. aasta ajaloosündmustest Eestis. Saue Sõna

Mari Eli Vabariik on Venemaa autonoomne piirkond, mis asub Volga föderaalringkonnas - väike lapike maad kesk suurt Venemaad. Moskvast 600 kilomeetrit idas asuvas riigis elab 696 000 tuhat inimest, kellest 43,9 protsenti on rahvuselt marilased. Kõneldakse kolmes keeles - niidumari, mäemari ja vene keeles.

Imeilus, kahe viimase aastaga renoveeritud pealinn Joškar-Ola muinasjutulise piparkoogi-marmelaadi-šokolaadi-stiilis ehitistega vapustas arhitektuuri, avaruse ja maitsekate värvidega. Maapiirkond niidumaride juures Morko rajoonis - 120 kilomeetrit pealinnast - üllatas külalislahkuse, rahvuskultuuri säilitamise soovi ja loodususuga.

Igal aastal 12. juulil Pühas Hiies toimuv maausuliste kombetalitus Sürem oli omaette elamus. Sürem tähendab agraarpüha, mida tähistatakse ajavahemikus heinateo algusest kuni viljakoristuseni. Sürem tuleb verbist "kurja välja ajama või peksma". Palvepüha täitis rahvariiete kirevus, loomade ohverdamine, inimeste palved külatarga vahendusel kõige kõrgemale, kaunikõlaline jumalasõna ja lõpuks ohvriandidest keedetud söögid, millel lasti ühiselt hea maitsta.

Sellest, et Marimaal on usk au sees, andis tunnistust üle saja jumala olemasolu, ja see, et augustis alustas tööd värskelt valminud Buddha usu tempel, millel on 12 liiget.

Festival „Esivanemate maa" 14. juulil oli loodusrüpes toimuv, meie mõistes minivormis laulu- ja tantsupidu, kus nägime-kuulsime kõrgetasemelisi esinejaid, kellest õhkus tugevat soovi säilitada rahvuskultuur. Üles astusid nii niidu- kui mäemaride kollektiivid.

Panaike külas Lõuna-Marimaal elab Aleksander Ivanov, marikeelse nimega Etšuk. Kohtumine temaga oli väga südantliigutav. 89-aastane vanahärra mäletas ja meenutas aastakümnete taguseid lugusid ajast, mil nende külas elasid Eestist pärit väljasaadetud. Kõbus taat tervitas meid lausega „Tule ruttu siia", mis oli tal meelde jäänud lapsepõlvemängudest eestlasest sõbrapoisiga.

Lahke vastuvõtt Mari Eli Vabariigi haridus- ja kultuuriministri juures üllatas optimistlike ja rõõmsameelsete inimestega, kes püüavad igati hoida aus oma keelt ja hariduselu, hoolimata sellestki, et marikeelseks kooliks loetakse õppeasutust, kus mari keelt õpetatakse vaid kaks tundi nädalas.

Kuna külalisi või turiste satub sinnakanti vähe, oli meie vastuvõtuks tõsiseid ettevalmistusi tehtud ja kõikjal püüti pakkuda parimat. Meeldivad oli kohtumised Marimaa Ülikooli Fenno-Ugria kateedri juhataja ning mitmete koolide juhtide ja õpetajatega.

Koolid jäid küll välisilmelt alla Saue Gümnaasiumile, kuid nende sisu tegi nii mõnigi kord lausa kadedaks. Kui väikeses, kolmesaja õpilasega koolis on seitse puutetundlikku tahvlit, suurepärane koostöö ülikoolidega ja sealt sirgub mitmeid ülevenemaaliste teaduskonkursside võitjaid, on veidi põhjust kadedust tunda.

Hariduskonverentsil Korkatovo-nimelises lütseumis tutvustas Saue Gümnaasiumi direktor Jaan Palumets Eestimaa ajalugu ja haridust. Kummutasime mõnedki müüdid, mis käsitlesid 1941. ja 1949. aasta ajaloosündmusi, mil maride arvates toimus vaid sõja eest pakku minek, mitte aga küüditamine ja represseerimine.

Meie suurim lugupidamine ja tänu Marimaalt pärit kolleegile Aleksei Aleksejevile, kes aitas suurepärasel reisil ja filmivõtetel teoks saada. Film valmib oktoobrikuuks ja huvilistel on võimalik seda vaadata haridusseltsi korraldataval Marimaa õhtul. Täname toetajaid: Saue Linnavalitsust, Eesti Kultuurkapitali, Tallinna Mari Seltsi ja Eestimaa Rahvuste Ühendust, kes andsid oma panuse projekti elluviimisse.: