Esinduslik hoone Toompea põhjaserval kavandati algselt Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid valmimisel 1792. aastal sai sellest hoone ehitaja, Hiiumaa mõisniku, krahv Jakob Pontus Stenbocki linnaresidents. Hiljem kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni alles 19. sajandi lõpus võeti see esmakordselt kasutusele kohtuhoonena. Kohtud töötasid majas 1987. aastani. Seejärel seisis maja kümme aastat tühjana, kuni 1996. aastal alustati selle taastamisega valitsuse ja Riigikantselei hooneks.

Riigisekretär Heiki Loot tutvustas meid riigikantselei tööga. Peaministri kutsel võivad valitsuse istungitel osaleda maavanemad ja teised tähtsad isikud. Meie olime erilised külalised, kuna meie kooli vilistlane Karl Terras on olnud riigisekretär, mille üle me suurt uhkust tunneme.

Heiki Loot näitas meile kogu maja ja me võisime koguni istuda ministrite toolidel, isegi peaministri kabinetis tugitoolis. Nägime ka riigipitsatit ja riiklikke autasusid, meid kostitati kompvekkidega.

Valitsuse istungitest ja seal vastu võetud otsustest informeerib üldsust infobüroo. Ajakirjanikud saavad valitsuse liikmetele esitada küsimusi pärast istungit korraldatavatel pressikonverentsidel, millest võivad kõik asjast huvitatud osa saada veebi vahendusel. “Evalitsus võimaldab säästa nii raha kui ka keskkonda ning on teinud Eesti maailmakuulsaks IT-riigiks”, märkis riigisekretär Heiki Loot. Meil tekkis isegi idee olla http Terrase nimeline kool.

Teine objekt, mida me külastasime, oli Kadrioru Kunstimuuseum. Püsinäitusena on seal välja pandud 16.-20. sajandi maalikunst (Madalmaade, Saksamaa, Itaalia, Vene  meistrid); 18.-20. sajandi Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur.

Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul.

Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones.

Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga.

1919. aastal sai lossist kunstimuuseum, kus asub ligikaudu 900 Lääne –Euroopa ja Vene maali, 3500 trükist ja 3000 skulptuuri.

Kolmas objekt oli Teaduskeskus AHHAA. Selle muuseumi eripära on, et kõike võib katsuda ja osaleda mitmesugustes teaduslikes eksperimentides: lamada naeltel, suunata õhuenergiat, treenida enda tähelepanuvõimet, saavutada rekord jalgrattasõidus ja veel palju muud. Eriti põnev oli 4D-elamusfilmide programm. Kosmosesüstikut meenutav üheksakohaline kapsel viib külastajad tundmatule planeedile seiklema, samuti on ulmeline reis maakera sisemusse.

Jõuluootuse tõi meiegi südamesse kenasti kaunistatud vanalinn ja kuusk Raekoja platsil.

Jäime ekskursiooniga väga rahule ja tahame öelda aitäh meie õpetajatele Kai Kiivrile, Irina Golikovale ja direktor Evald Teetlokile.