Hageri loodusklassi õpilased õpetaja Riina Anniloga Kohila Valla Infoleht

Kohila gümnaasiumis oli põnev õhtu „Teleskoop tuleb külla". Projektis, mida finantseeris Eesti Teadusagentuur, osales kümme kooli. Õhtut alustati videoloenguga, kus tutvustati vaadeldavaid objekte ja vaatlusel kasutatava teleskoobi ehitust ning tööpõhimõtteid.

Videoloengule järgnes tähevaatlus 160 kordse suurendusega peegelteleskoobiga. Projektijuht Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakonna doktorant ja Eesti Äikesevaatlejate Võrgu asutaja, näitas Kohila gümnaasiumi õpilastele ja lastevanematele teleskoobiga Kuud, planeete ja tähti. Väiksema lahutusvõimega teleskoobid olid Kuu imetlemiseks kaasa võtnud Kohila kooli füüsikaõpetaja Mart Kuurme ja arendusjuht Kirsti Solvak. Huvilised seisid lausa järjekorras, et korrakski pilk läbi teleskoobi heita. Ilm vaatlusi ei soosinud.

Pool tundi enne keskööd oli taevas juba täiesti pilves. Siiski said kõik vaadata Kuud, Veenust ja Saturni. Osalejad jagasid omavahel tähtkujude vaatamisel abiks olevat nutitelefoni rakendust Sky Maps. Ettevõtmisest tundsid rõõmu nii väikesed kui suured. Osalejaid oli üle kuuekümne. Väga palju oli just isasid lastega.

Metsapäev Rahvusvahelisel metsapäeval, kus osalesid Kohila gümnaasiumi 8A ja 8B klassi õpilased, kinkis OÜ Latvijas Finieris Kohila koolile kasepuu istiku ja lindude pesakastid. Kooli õpilasesinduse liikmed istutasid heade soovidega kingitud kasepuu istiku kooli mänguväljaku kõrvale.

Lindude pesakastid paigaldasid Hageri algklasside maja loodusklassi (1H) õpilased õpetaja Riina Annilo abiga kooli ümbritsevasse parki. Enne pesakastide paigaldamist uuriti Internetist, kuhu ja kuidas peaks lindudele pesakastid panema. Saadi teada, et selle peab paigaldama avaga hommikupäikese poole ja nii, et põhjatuuled ei puhuks avast sisse ning lõunapäike pesakasti liiga kuumaks ei kütaks. Valiti sobivad puud ning määrati ida ja põhja suund. Et puud mitte vigastada, otsustati pesakastid kinnitada nööri abil. See oli omamoodi keeruline trikk, mida aitas teha Harri Jaanimägi.

Üks pesakast sai koha koolimaja ukse kõrvale ning teine Skatepargi lähedal puudetukas. 1H klassi õpilased käisid iga päev piilumas, kas linnud on juba pesakastis kodu leidnud.

Tublid õpilased

Vabariiklikul matemaatikamängu Nuputa lõppvõistlusel, milles osales 28 võistkonda, saavutas Kohila gümnaasiumi esindus (Brit Keskra, Grant Tristhan Kummer ja Carl-Robert Reidolf) 6. koha. Peastarvutamise võistlusel, kus osales 84 õpilast, saavutas Brit Keskra 5. koha. Juhendaja õpetaja Õnne Rõõmus.

Rapla maakonna üheksandate klasside võistkondlikul matemaatika ülesannete lahendamise võistlusel saavutasid Aet Abramson, Konrad Ilustrum ja Aimar Toomela 2. koha. Juhendaja õpetaja Margot Sarv.

Vabariiklikul metsanduslikul orienteerumisvõistlusel saavutas Carl Robert Reidolf 1. koha ja Markus Laast 2. koha. Juhendaja õpetaja Edith Maasik.

Eesti Parima Õpilasfirma 2012 finaalis jagas Kohila firma RipMi (Grete Maria Kesa, Liisa Hansar ja Linda Lind) 4.-14. kohta ja kutsuti peaministri vastuvõtule. Juhendaja õpetaja Margot Sarv.

Kohila kooli lood

Suvi on klassikokkutulekute korraldamise aeg. Neil koosolemistel vallanduvad lood õpetajatest, koerustükkidest, ühistest ettevõtmistest jne. Lood saavad jutustatud ja minnakse laiali. Paraku on viie, kümne... aasta pärast lugude mäletajaid ja jutustajaid vähem. Mälestused aga tahavad mäletamist ja üleskirjutamist. Kool elab ülestähendatud lugudes. Mida rohkem neid, seda kütkestavam koolilugu. Sellest tulenevalt peaks iga Kohila kooli lend kirja panema oma klassi loo. Kui see on tehtud, siis on koolil pikem ja põnevam koolilugu. Nagu aja sild minevikust tänapäeva.

Sirje Maarpuu pikk kirjutis annab suurepärase ülevaate kaheksanda lennu koolielust vanas ja uues koolimajas. Mitmed Kohila keskkooli esimese lennu lõpetajad lubasid kirjutada õpingutest Kohila koolis. Hille Tänavsuu on seda juba teinud. Ootame teisteltki lendudelt koolimälestusi.

Pensionieas endistel õpetajatel oli juba kolmas kokkusaamine, et anda oma panus kogumiku koostamisse. Mitmed neist edastasid olulist infot või tõid vajalikke kirjutisi või jutustasid muheda loo koolielust. Tänu vestlusringile saime kontakti Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Tiina Auniniga, kes õppis neli aastat Kohila 7-klassilises koolis, mille direktor oli tema isa Valter Horm. Tiina Aunini kaasabil saame põhjalikuma ülevaate sõjajärgsest Kohila koolist ning Valter Hormi tegevusest sõjaväehaiglast lagastatud koolimaja korrastamisel ja kooli taaskäivitamisel.

Tasapisi lisandub kirjapandud koolimälestusi. Erilise tänu tahame öelda õpetaja Silvi Ivanovale, kelle kaasabil koguvad üheteistkümnenda klassi õpilased mälestuskilde, millede abil rullub tasapisi koolilugu lahti.

Kohila gümnaasiumis teevad õpilased uurimistöid. Nende seas on ka kooli ajaloo teemalisi töid. Selle aasta 12. aprillil kaitses komisjoni ees oma uurimistööd Mari-Liis Paekivi, kes uuris jõuluetenduste traditsiooni Kohila koolis. Juhendas õpetaja Siiri Kõiva.

Uurimistöö teeb väärtuslikuks intervjuud Ester Laose ja Ruth Raudsepaga, kes olid esimese jõuluetenduse „Nääriõhtu Matsi talus" korraldamisega väga tihedalt seotud. Intervjuud annavad suurepärase ülevaate 1969. aastal lavastatud õpilaste omaloomingulisest etendusest, mida nimetati näärietenduseks, aga sisult ja vormilt oli väga rahvuslik jõuluetendus.

Usutlustest nähtub, et sellise eestimeelse etenduse tegemine tekitas kooli õppenõukogus tulise arutelu. Ester Laose ja Ruth Raudsepa meenutused tekitavad kirka mälupildi koolist 1969. aasta detsembris. Menukast etendusest sai alguse kooli traditsioon, mis kestab tänaseni. Uurimistöö kokkuvõttes tõdeb Mari-Liis Paekivi, et traditsioonid annavad koolile oma näo. On kiiduväärt, et Kohila kooli kõige kauem püsinud traditsioon on paberile talletatud ja huvitavalt kirjeldatud. Jällegi üks ere mälukild Kohila kooli loos rohkem!