Koostamisel on kogumik Märjamaa alevi ja ümbruskonna ajaloost

Käesoleval aastal möödub 650 aastat Märjamaa kirjalikust esmamainimisest ja 25. märtsil 1364 oligi päev, mida on kuupäeva kattuvuse pärast hea just sellel nädalal ära märkida.

Aastapäeva tähistatakse mahuka raamatu väljaandmisega, mille materjali kokkusaamise ja toimetamisega tegelevad juba 2013. aasta suvest Jaanus Kiili, Jürgen Kusmin ja Tõnu Mesila.

J. Kiili sõnul antakse praegu Eestis välja palju maakondade ja valdade raamatuid. Ta ise juhib veel Rapla maakonna raamatu kokkupanemist Seda tehakse, et panna kirja oma identiteet.

Tõnu Mesila ütles, et algul kavandati 650-leheküljelist raamatut, millest kolmandiku moodustaksid vanad fotod ja ülejäänu tekstid. Alguses tundus, et enam kui 400 lk teksti on väga palju ja keeruline kokku saada. Nüüdseks on aga olemasolevat ja tellitud materjali kogunenud palju rohkem, kui ühte köitesse mahub ja sestap nähakse vajadust avaldada edaspidi ka teine ja kolmaski raamat.

„Materjali kogunes nii palju, et esimesse raamatusse valisime uurimuslikud tööd. Teise köitesse koondaksime külade ajalood, memuaarid ja rahvapärimusega seotud materjali. Kolmas raamat võiks Mati Pakre fotokroonika abil kajastada nõukogude aega, EPT ja ühismajandite tegevust," rääkis Tõnu Mesila.

Koguteose sisu on põhijoontes paigas. Mõistagi tuuakse ära esimesed materjalid Märjamaa mainimise kohta kirjasõnas.

Edasi uurimused Aet Reinholdilt Märjamaa kiriku ja koguduse ajaloost, Valdo Praustilt muistsest teedevõrgust, Leonhard Vaidelt Märjamaa-kandi hariduselust, Kees Vanamöldrilt Rapla-Virtsu raudteest, Sergei Seelandilt kohalikust postiajaloost, õigeusukirikust ning metsavendlusest, Toomas Kokalt Märjamaa haiglast ja Malle Arjakselt Märjamaa apteegi ajaloost.
Lisaks avaldatakse Meinhard Uustalu uurimus tollase Märjamaa külanõukogu omavalitsuse ajaloost ja kunagi kokkupandud koguteose „Läänemaa" eriosa käsikiri Kullamaa, Märjamaa ja Vigala kihelkondade osa. Mõned tekstid on ka raamatu koostajatelt : Jaanus Kiili hooleks jäid looduse teemad, keskaja ja selle suurima sündmuse, Ruunavere lahingu kajastamine, ülevaade mõisatest ja teistest vaatamisväärsustest; Tõnu Mesila kirjutas kokkuvõtvad tekstid Märjamaa lahingust ja Märjamaa kujunemisest kirikukülast aleviks; Jürgen Kusmin metsandusest. Kogumik lõpeb piirkonna ajaloo kronoloogia, personaalia ja bibliograafiaga. Koguteost esitletakse 1. augustil Märjamaa folgipeo ajal.