Vaade Kuivajõe kõrtsile 1920. aastate lõpul või 1930. aastate algul. Erakogu

Rootsi küüdiseaduse järgi pidi kõrts pakkuma igast seisusest ränduritele öömaja, raha eest toitu ja jooki, hobustele heinu ning tagama küüdihobuste vahetuse. Seepärast oli vaja kõrtside juurde talle. Et aga saksad ei soovinud matsidega ühes ruumis olla, siis jagati kõrtsid lihtrahva ja härrasrahva vahel pooleks.

Kõrts on tähistanud tavapäraselt joomapaika. Keskmiseks viina kanguseks oli kõrtsis 50 kraadi. Viina müüdi tembeldatud vasknõudes: toop, pool toopi, kortel. Kõrts ei olnud siiski ainult joomakoht - see oli meeste kohtumispaik, kohakuulamise ja kaubategemise paik ning maarahva ühiskondlik hoone.

Kõrtsikultuuri hiilgeaeg oli 19. sajandil. See püsis kohalikul piiritusetööstusel, mille toodang müüdi Venemaa turule.

Piiritusetööstusel oli suur tähtsus mõisa sissetuleku seisukohalt. Nii mõneski mõisas andis piiritus 50 protsenti või rohkemgi mõisatööstuse kogutoodangu väärtusest.

Kirikust kõrtsi

1895. aastal oli Eestimaa kubermangus 1448 kõrtsi, umbes sama palju ka Liivimaal.

Riigi viinamonopoli kehtestamisega 1900. aastal enamik kõrtse suleti. Edaspidi tegutsesid endistes kõrtsihoonetes einelauad, seltsimajad või olid need kasutusel eluhoonetena.

Keskmiseks viina kanguseks oli kõrtsis 50 kraadi.

Kuivajõe kõrts rajati maantee äärde, teede ristumiskohta - sealt suundus tee Kose kirikusse.

Seega jäi kõrts kirikutee äärde. Kuivajõe kõrtsis realiseeriti Kose-Uuemõisa viinavabriku toodangut.

Kuivajõe kõrtsi täpne ehitusaeg on teadmata. 1805. aastal oli kõrts kindlasti olemas, sest see oli samal aastal toimunud mõisavastase mässu ajal talupoegade kogunemiskohaks.

11. oktoobril 1805. aastal kogunesid siia Kose-Uuemõisa teomehed, kes otsustasid keelduda öisest rehepeksust ja esitasid parunile oma nõudmised.

Mõisnikud kutsusid Kose- Uuemõisa 192 sõdurit ja ohvitseri.

Teomehed kogunesid Kuivajõe kõrtsi ja saatsid käskjalad abi järele. Abi tuligi Ojasoolt, Harmist, Habajalt, Triigist, Kuimetsast, Kaiust ja mujalt.

Kose-Uuemõisa sõda

Ülestõusnute juhtideks olid Kõlli Toomas Karlast, Harmi Evart ja Põua-Päärna Mait Kolust. Kose-Uuemõisa sõda toimus 14. oktoobril. See oli üks suuremaid talupoegade relvastatud vastuhakkusid 1805. aastal. Ajaloos on see episood tuntud Kose-Uuemõisa sõja nime all.

Hoone seinal on mälestustahvel tekstiga "SIIA KOGUNESID / 11. OKTOOBRIL (29. SEPT V.K.J.) 1805. AASTAL / MÕISNIKE RÕ- HUMISE VASTU ASTUNUD ÜLESTÕUSNUD KOSE KIHELKONNA TALUPOJAD./"

Loomisaeg teadmata

Hoone üldine arhitektuurne lahendus võimaldab ehitusaja paigutada 18. sajandi teise poolde või 19. sajandi algusesse.

Arhiivimaterjalidest on säilinud Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kindlustuspoliis 1883. aastast, milles teiste hoonete hulgas on märgitud Kuivajõe kõrts.

Kuivajõe vallavalitsuse poolt 1921. aastal omandiõiguse tõendamiseks kõrtsikoha rentnikule Jaan Jaani poeg Jaansonile välja antud tunnistuses nr 841 on kirjas, et Jaanson on seda kohta pidanud 1882. aastast. Kõrts oli sellel kohal tegevuse lõpetanud umbes 45 aastat tagasi. 1921. aastaks oli kõrts sada aastat vana. 1875. aastal ehitati hoone mõisa kulul ümber.

Kohalikus pärimuses on lugusid teomeestest, kes öiselt rehepeksult kõrtsi suundusid.

Minu vanaema Helene Mesikäpa jutu järgi sidunud rehepeksult tulnud talupojad hobuste saba külge viljavihud ja vahetanud viljapead kõrtsis viina vastu.

Kõrtse oli lähiümbruses veelgi. Saula kõrts oli Saula silla juures ja jäi uuele maanteele ett e. Kõrts lükatud jõkke. Kolu kõrts teisaldati ja asub Eesti Vabaõhumuuseumis. Ka Ristil oli kõrts.

Kaitse all

Kuivajõe kõrtsihoone on riikliku kaitse alla võetud kui stiilipuhas näide tüüpilisest kahe talliga, kahe sissepääsuga ja ilma ulualuseta kõrtsihoonest, mis levis Eestimaal ja Põhja-Lätis. Kõrtsihoone on liigendamata ühekorruseline viilkatusega sümmeetrilise plaanilahendusega hoone, 50,8 m pikk ja 11,5 m lai. 1883. aasta tulekindlustuslepingu järgi oli katus algselt kaetud pillirooga. Hoone on suuresti säilitanud oma esialgse planeeringu.

Hilisemate viimistluskihtide all on osaliselt säilinud esialgne viimistlus (lae laudis, kõrtsiluugid, ukseavad, vaheuks, korstnajalad jms).

Tahetakse taastada

Käesoleval ajal kuulub hoone Common Invest OÜ'le.

Omanike esmane soov on hoida ja säilitada Kuivajõe kõrtsimaja terviklikku pärandit. Common Invest OÜ esindaja kinnitas: "Hoonet näeme tulevikus restaureerituna ning teenindamas kohalikku kogukonda.

Kõrtsihoone hõlmaks endas mitut kasutusala."

Soovitakse taastada maja esialgne funktsioon ja teha koht, kuhu nii oma valla inimene kui ka teeline võivad alati sisse astuda, keha kinnitada ja ennast mõnusalt tunda, samas saada ka infot Kose valla rikkast kultuuripärandist ja vaatamisväärsustest. Maja on väga vana ja aegade jooksul amortiseerunud.

Tehtud tööde käigus on tugevdatud müürivööd, katusekonstruktsioone ja maakiviseinu.

Talgute käigus korrastati hoone ümbrus ja koristatud sai ligi 6 tonni olmeprahti.

Kui teil juhtub olema Kuivajõe kõrtsi puudutavaid materjale ja pilte, siis võtke meiega ühendust aadressil commoninvest@mail.com või telefonil 5192 0343 (Laine Mägi).