Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Foto: Pressimaterjalid

Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond pälvis tunnustuse külaelu pikaaegse eestvedamise ja kogukonna aktiivse kaasamise eest. Inda ja Antsu tegevus Rõude küla ja seltsielu arendamisel on mõjunud kohalikku kogukonda aktiveerivalt – tänu sellele tunnevad inimesed end ühes endise kolhoosikeskuse külas ühtse kogukonnana. Kui Eesti Külaliikumine Kodukant otsis 2005. aastal Eesti kaardilt valgeid laike ehk uinunud külasid ja alustas projektiga „Säde küladesse“, liitus ettevõtmisega teiste seas ka Inda Mölder Rõude külast. Inda eestvedamisel asutati peagi Rõude külaseltsing, kirjutati küla arengukava ja koostati esimene projekt Kohaliku Omaalgatuse Programmi. Kohe algusest peale lõid innukalt kaasa ka Inda abikaasa Ants ja teised pereliikmed – näiteks lapselaps Kaari avaldas soovi saada külaseltsi liikmeks juba siis, kui õppis esimest korda oma nime kirjutama. Kui Rõude külast hakkas kaduma lasteaed-algkool ja suure maja saatus jäi külarahva mõelda, moodustati senisest külaseltsingust Rõude külaselts ja võeti oma hoole alla lasteaia-koolihoone, millest sai Rõude külamaja. Külaseltsi tegevus arenes samm-sammult: aastatel 2006-2008 rajati külaplats ja sellele tantsulava, välikäimla, külakiik ning palliplats. Rõude külamaja remonti alustati ja tegevused käivitati ruumhaaval: kangrupesa (11 kangastelge), muuseum, postkontor, raamatukogu, puutöötuba, noortekeskus, saun jm töötoad. 2009. aastal vahetati külamaja katus ja 2012. aastal paigaldati hoonele maaküte. Inda ja Antsu eestvedamisel on toimunud Rõude külas hästi palju. Külaselts korraldab praeguseks mitmesuguseid koolitusi, sh pärandkultuuri ja käsitöö teemadel. Kaks aastat tehti koostööd Tööhõiveametiga, et pakkuda praktika ja tööharjutuse võimalus nii kangastelgedel kudujatele kui puutöö alal. Kui Läänemaal soovitakse näidata külalistele Eestis või välisriikidest külaliikumist, viiakse nad ikka Rõudesse sealse külaseltsi tegemistega tutvuma.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“

Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust - vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi „Kogukonna pärl“ raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. „Tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut,“ märkis Toobal. Ta lisas, et Kodukandi strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklikust lähenemisest maaühiskonnale ning küladele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse. „Hea meel on tõdeda, et kogukonna pärlite tunnustamisest on kujunemas traditsioon. Sellega soovime näidata, et kohaliku elu edendamisel sõltub väga palju hoiakutest ja väärtustest. Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,“ lausus Kiisler. „Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid.“

Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.