Mädara külaplats on tundmatuseni muutunud

Jaaniõhtul püüdis aukartustäratav autodevoog end ära mahutada Mädara mägedesse suunduva tee äärde ja parkimiskohtadesse. Kuuldused mägede vahel korrastatud ja ehitatud uuest kenast puhkekohast - Mädara külaplatsist - olid levinud piirkonnast kaugemalegi.

Endise kitsa lookleva metsatee asemel suundub külaplatsile lisaks lai kruusatee. Tulijaid tervitavad teadetetahvlid, kus kirjas kõik vajalik, alates ajaloost ja lõpetades kodukorraga.

Uhiuus ümarpalkidest ehitatud kõlakoda, mis veel mõned päevad enne jaanikut oli peo perenaise Jaanika Petersoni sõnul saanud viimase lihvi, levitas suveõhtusse värske lõigatud puu ja vaigu lõhna. Kõlakojas mürtsus tantsuorkester Wesenbergh Rakverest ja veekindlast vineerist eelmisel aastal ehitatud tantsupõrandal keerutasid esimesed pidulised. Õhtu juht Toomas Lumi kutsus järgmisena kõiki köieveole. Sirje Hendriksoni käe all tegutsev Mädara külateater ja tantsurühm Kaktus olid oma etteasted juba lõpetanud. Grillimisplatsil askeldasid lihaküpsetajad ja väiksemad lapsed leidsid toredaima koha olevat hoopis liivakasti. Külakiigel andis seltskond kiikumisele hoogu, et ikka üle võlli saaks. Kõik uued ehitised on ühes stiilis, isegi suuri puravikke meenutavad prügikastid on ehitatud tursketest palkidest.

Kogu uue ja uhke puhkekoha taastamise-ehitamise on korraldanud külaselts MTÜ Mädara Mäed, mille eestvedajateks on Jaanika Peterson ja tema elukaaslane Mihkel Jürisson.

Kui külarahvas platsi ja selle ümbruse korrastamise kahe aasta eest plaani võttis, koostati küla arengukava, kuna selleta Leaderi programmist raha taotleda ei saa. Nüüdseks on Leaderi projekti ,,Mädara külaplatsi väljatöötamise I etapp "alusel rahastatud tantsulava, külakiige, teadetetahvlite ja grilliplatsi ehitus. Ka II etapi taotlus rahuldati ja valminud on uus sindlikatusega kõlakoda. Sel aastal plaanitakse veel ehitada korralik valgustus kõlakojale, tantsu- ja grillimisplatsile ning uued välikäimlad.

Kevadel korraldas külarahva platsil talgud. Tööpäevakud on plaanis ka edaspidi.

Mihkel Jürisson muheleb, et ideed on temalt ja teostus Jaanikalt. Väärikas ajalooline taust ja imeline looduskeskkond - männimetsaga kaetud liivamäed, körval looklev Mädara jõgi ja nende vahel laiuv lagendik - on olemas ilma projektideta, kuid need kaks kokkusobitatuna annavad imelise tulemuse.

1930. aastatel ehitas Saalemaa koolimajas tegutsenud Uue-Vändra maanoorte ring tänase külaplatsi alale kõlakoja, tantsupõranda ja spordiplatsi. Need rajati tollase ringi liikme Eduard Kaarmäe emale kuulunud Liiva talu maadele.

Vabaõhuürituste pidamine jäi soiku, kui vana kõlakoda ja tantsulava ligi kümne aasta eest kasutuskõlbmatuks muutusid. Kuid populaarseks kogunemiskohaks on see paik alati olnud, nii laagriteks kui talvisteks suusaretkedeks. Jaanika Petersoni sõnul on neil plaanis ehitada ka suusaradade osaline valgustus. Rajad ajab juba aastaid sisse Mihkel Jürisson. Kõige populaarsemateks vabaõhuüritusteks on siiski olnud jaanipeod. Mädara külas on küll elanikke vähe, kuid kõrval asuvas Kadjastes selle eest mitu korda rohkem ja paik on ajast-aega olnud populaarne ka alevirahva hulgas.