Vallavanem Villu Karu informeeris Varbola rahvamaja juhataja ja külavanema pöördumisest, mis on seotud kartusega, et rahvamaja tahetakse üle viia koolimajaga samase hoonesse.

Vallavanem kinnitas, et rahvamaja jääb praeguses hoones teadmata ajaks tegutsema ja vallavalitsus kavatseb küttesüsteemi korrastamiseks teha hädapäraseid töid. Samas ta kinnitas, et kõrvale pole jäetud plaani teha külakeskusse üks multifunktsionaalne hoone, mida aktiivselt kasutatakse.

Ta ei leidnud taunimisväärset selles, et neil teemadel arutleda, sest muutunud oludes on küsitav pidada ülal kõiki seniseid valla omanduses olevaid hooneid. See ei puuduta vaid Varbolat, sama on vaagimisel ka Sipas ja Lauknal. Mõtted on juba teoks saanud Valgus. V. Karu rõhutas, et taolised muudatused tehakse siiski vaid arengukava muudatuste kaudu ning kindlasti arutatakse eelnevalt ka kohaliku rahvaga läbi.

Rahvamaja jätkamise poolt praeguses majas räägib see, et raamatukogu ruume soovitakse rentida filmi rekvisiitide laoks. Otsitakse ka võimalusi muuta Varbola linnus atraktiivsemaks ja võib-olla sisustada rahvamajja teemakohane külastuskeskus.

Varbolast pärit volikogu liige Kalle Teekivi ütles, et kirjale sooviti ka kohalike saadikute allkirju, aga tema polnud nõus, sest ei külakoosolekul ega volikogus pole teemat arutatud ja taolise pöördumisega külvatakse vaid hirmu.

Märjamaa kinost

Volikogu noorim liige Sander Saaliste küsis, kas Märjamaa kino tahetakse välja suretada, et sinna on keelatud minna krõpsude ja joogiga. Ta viitas, et tema tuttavad tundsid end alandatult, kui piletit ostes juhiti tähelepanu kaasas olnud krõpsudele ja ta viitas, et majas on ka koristajad.

Darja Lehtsalu tuletas meelde, et kui rahvamaja tuli remondist, siis alguses silte ei olnud, aga järelikult oli põhjus need välja panna. Ta tegi ettepaneku küsida rahvamaja töötajatelt põhjuseid. (Rahvamaja juhataja Merle Voolaid ütles, et nad soovivad maja puhtana hoida, kuid tihti olid istmete vahed pärast seanssi krõpsupuru täis, ka häirib pakendikrabin neid, kes tahavad filmi tähelepanelikult jälgida - toim.)

Marika Hiiemaa toetas küsijat: tuleb arvestada, et põlvkonnad on vahetunud ja noorte harjumused on teised. Külastajaid tuleb kasvatada, kuid mitte taoliste keeldudega. Ka Teet Tomson leidis, et tuleks pigem proovida meeldida noortele kui kino kõige sagedasematele kasutajatele.

Tallinna kinodes sellist piirangut ei ole. Milleks kino, kui seal keegi ei käi? V. Karu ei näinud kinos söömises- joomises probleemi, kui inimene oskab enda järelt koristada ning süüakse-juuakse teisi segamata. Märjamaa kinos käiakse ja kino on oma eelarvelised tuluplaanid täitnud ja isegi ületanud.

Kõneks võeti ka digitaalse kinoaparatuuri soetamise möödapääsmatus. Samas on see nii kallis (ca 80 000 eurot), et valla oma eelarvest sellist kulutust teha on keeruline.

Lasteaiakohtadest

Jätkuvalt on mureks lasteaiakohtade puudus Märjamaa alevis. Valla teistes piirkondades on lasteaedades vabu kohti, kuid see ei ole lahenduseks alevis elavate laste vanematele.

Vallavanem väitis, et bussitranspordi pakkumine on mingi leevendus, et toimetada laps kodust kaugemasse lasteaeda, aga see ei ole kõigile vanematele vastuvõetav.

Kes läheb lapsele päeval teises külas asuvasse lasteaeda järele, kui ta ootamatult haigestub, küsis Marika Hiiemaa. Alevis leiab veel tuttava või lähedase, kes kaugemal tööl olevat lapsevanemat aitab.

Ruth Lippus soovitas üle vaadata lasteaedade lahtiolekuajad, sest kaugemal töölkäivate laste vanematel on keeruline jõuda kella kuueks õhtul lapsele järele.

Merlin Suurna tegi ettepaneku vallavalitsusele teemaga tõsiselt tegeleda ja arvutada läbi erinevad lahendusvariandid (bussitransport, lasteaiarühma avamine gümnaasiumis, moodullasteaed, lasteaedade lahtiolekuaja pikendamine). Edasi tuleks minna nii, et oleks määratud konkreetsed tähtajad ja eesmärgid, et volikogu ei peaks üha uuesti ja uuesti tulemusteta rääkima.

M. Hiiemaa arvas, et kena oleks juba märtsikuu istungil kuulda vallavalitsuse konkreetseid seisukohti. Oluline, et asjad oleks selged enne uue eelarve menetluse algust.