Mehed poe taga
Aasta tagasi oli siit minemine täiesti võimatu - uus kergliiklustee jookseb mööda maantee serva, kus siis veel lepavõsa laiutas. Nüüd viis sile asfalt aga naise koos käruga kergelt mäkke.
"Juba sellise vaatepildi pärast tasus ja tasub pingutada," ütles üks meestest, arhitekt Guido Laagus osaühingust Reaalprojekt. Tema selle tee projekteeris.
"Hea on nüüd jalutada küll," avaldas noor ema, Ave Kongo nimi, tegijatele tunnustust. Ave pole Vääna-Jõesuu elanik, aga on siin alatihti lapsega külas, sellepärast oskab öelda ja hinnata, mis oli enne ja mis on nüüd.
Leiti lahendus
"Mõned problemaatilised kohad olid selle teelõigu projekteerimisel," seletas arhitekt meestele. Neid pole raske arvata. Ka teel sõitval ratturil või jalutajal mitte. Mis saab näiteks siis, kui korralik paduvihm - nagu meil neid viimaste aastate suvedel ikka paarkolm taevast alla sajab - kallab tulvaveed mööda mäekallakut alla tormama.
"Eks tule esimene paduvihm ära oodata," arvas arhitekt.
"Aga äravoolud on küll sellised projekteeritud, et ka suure tulvavee peaksid vee ära juhtima."
Loomulikult annab tegelikkus arhitekti arvutustele kinnituse.
Teisele probleemile ei soovi aga küll keegi tegelikult elult kinnitust saada. Linna poolt Vääna-Jõesuuni kulgeb uus kergliiklustee paremal pool maanteed, teeb siis asula keskel kurvika vasakpöörde ja suundub vasakule poole maanteed. See on aga 70 km/h ala. Ka pole üleminekut tähistatud jalakäijate triibulise rajaga. Selline üleminek võib olla liiklejale ohtlik.
Sellele probleemile teadis lahendust Harku valla teede spetsialist Henry Prits.
Kuna tegemist on 70 kilomeetrise tunnikiiruse alaga, siis ei luba maanteeamet siia ülekäigurada tähistada. Küll on vallavalitsus aga esitanud maanteeametile taotluse nihutada 50 kilomeetri tunnikiiruse piiranguala asula serva poole, nii et üleminekurada jääks sellesse piiranguvööndisse.
"Lootust on, et meie taotlus peatselt ka rahuldatakse. Siis jõuame koolimineku ajaks ka üleminekuraja maha märkida ja vastavad liiklusmärgid paigaldada," oli Henry Prits kindel.
Veel väike iluravi
Ema lapsega oli vahepeal jõudnud juba poolele teele, ületanud ülekäigukoha ja kõndis Vääna-Viti poole.
"See teelõik on 1260 meetrit," ütles abivallavanem Vello Viiburg koosolijaile. Objekti maksumuseks on kokku 297 500 eurot, valla omaosalus sellest 206 700 eurot. Algselt oli plaanis ehitada Suurupis pooleli jäänud kergliiklusteed edasi Vääna-Jõesuuni, aga et sellel lõigul ei saadud kõigi maaomanikega kokkuleppele, siis tehti Vääna-Jõesuu asulasisene teelõik enne valmis. Seda enam, et sügisel seal ka uus kool uksed avab.
Abivallavanem Vello Viiburg: "Vahepealse lõigu hanke kuulutame välja pärast seda, kui järelejäänud kahe omanikuga on kokkulepe saavutatud. Tee-ehitust rahastanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus nõuab, et kõik kokkulepped oleksid eelnevalt sõlmitud."
Targem on ka seetõttu oodata, et mitte kõik omavalitsused pole eraldatud raha ära kasutanud, sest rajatud teelõigud on odavamad tulnud.
Nüüd võib Harku vald kasutamata raha omale saada. Vello Viiburg: "Mõlema projekti lõpptähtaeg on tegelikult 2014. aasta lõpp. Nii et jõuame kõik kenasti valmis."
Mis sellest, et sel päeval jäigi see teelõik vastu võtmata.
Peale žestikuleerimist ja elavat arutelu sai meestel poe taga asi selgeks - ehitaja, Lemmikäinen Eesti AS, peab tellija ehk Harku valla nõudel tasandama teeservi. See pisike iluravi vastrajatud teel ei seganud aga noorel emal mõnusasti Vääna-Vitti jõudmast.
___________________________________________________
Harku valla teede spetsialist on Henry Prits
- Teist kuud töötab Harku valla teede spetsialistina Henry Prits.
- Tema tööülesannete hulka kuulub järelevalve vallasiseste teede üle, teede korrashoiu korraldamine (talvel lumekoristus), kõik uute teede ehitusega seonduvad probleemid.
- Henry Pritsil on lõpetamisel inseneriõpe Tallinna Tehnikakõrgkoolis.
FOTOL: Hetk kergliiklustee üleandmisel-vastuvõtmisel. Meeste elava arutelu katkestas Ave Kongo, kes uut kergliiklusteed pidi Vääna-Jõesuu kauplusest lapsevankrit lükates Vääna- Viti poole sammus. Noore ema tõtakat sammu saadavad pilguga projekteerija Guido Laagus (paremalt esimene), abivallavanem Vello Viiburg (paremalt kolmas) ja ehitaja esindaja, Merko Ehitus AS objektijuht Madis Ploompuu.
