Miikaeli kirik tähistas mihklipäeva
Mihklipäeval tähistas kogudus oma 794. aastapäeva. Miks just mihklipäeval?
Kirikuhoonete nimetamine kas mõne pühaku või ka ingli nimega on kristluses vana tava. Keila kirik pühendati peaingel Miikaelile, kes esineb piiblis peamiselt kui jumalarahva kaitsja ja kurjuse vastu sõdija. Kuna 29. september on kirikukalendris peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha (maakeeli mihklipäev), siis tähistamegi Keila kiriku nime- ja aastapäeva just sel ajal. Kirikuhoone ise on valminud järk-järgult mitmesaja aasta jooksul, seetõttu ei saa rääkida ühest kindlast õnnistamis- või pühitsemispäevast. Kiriku ehitusloo vanim etapp on üsna ähmane ja ootab alles põhjalikku uurimist - niivõrd kui seda enam üldse uurida saab.
Kas võime öelda, et kogudus on järjepidevalt tegutsenud ligi 800 aastat?
Keila Miikaeli kogudus arvestab oma algust 1219. aastast, mil Taani kuninga Valdemar II väed vallutasid Eesti põhjaranniku ning alustasid siinse elanikkonna ristimist. Keila kuulub Põhja-Eesti vanimate kirikukihelkondade hulka, mis rajati juba aastatel 1220-1221. Kuigi vägivallaga teostatud ristimist ei saa pidada kristliku õpetuse seisukohast õigustatuks, tuleb meil leppida ajaloolise tõsiasjaga, et koguduse organisatsiooniline algus jääb Keilas 13. sajandi esimesse poolde. Koguduse ligi kaheksasaja-aastane minevik kätkeb endas mitmesuguseid aegu, mõelgem kasvõi Liivi sõjale ja Põhjasõjale, mis laastasid ka siinset kogukonda põhjalikult. Ometigi pole alust väita, et Keila koguduse tegevus oleks kunagi täielikult katkenud. Miikaeli kogudus on vaieldamatult kogu Keila kihelkonna vanim organisatsioon.
Milline on koguduse tänane argipäev?
Koguduse tänasest tegevusest tahaks kõigepealt esile tuua seda, mida kristlik kirik on pidanud ja peab praegugi oma põhiülesandeks: kuulutada rõõmusõnumit Jumala olemasolust ja tema armastusest Jeesuse Kristuse, Jumala poja kaudu. See sõnum väljendub kõigepealt pühapäevastes jumalateenistustes ja kiriklikes talitustes (ristimine, leeriõnnistamine, piht, armulaud, laulatus ja kiriklik matus). Sellele lisanduvad teised koguduseelu väljendusvormid: laste- ja noortetöö, leeriõpe, muusikategevus, piiblitunnid ja vestlusõhtud, vanade ja haigete külastamine.
Hoolt nõuab ka koguduse organisatsiooniline külg: kantseleitöö, raamatupidamine, suhtlemine kohalike omavalitsustega ja sõpruskogudustega välismaal, majanduslike vahendite loomine, koguduse kinnisvara hooldamine ja arendamine. Kokkuvõtvalt: tööd ja tegemist on koguduses alati rohkem, kui jõuab ära teha.
Milline võiks tulla kiriku 800. aastapäev?
Täna ei oska veel öelda, kuidas täpselt tähistada koguduse 800. aastapäeva. Enne seda ootab aga tähistamist kogu kristlikku maailma puudutav reformatsiooni 500. juubel 2017. aastal.
Viimasest olgu öeldud, et plaanime koostöös Harjumaa Muuseumiga avada reformatsiooniteemalise näituse. Loodetavasti annab see häid ideid ja inspiratsiooni ka koguduse väärikaks aastapäevaks 2019.
