Foto: Siim Lõvi

Õppereisi nelja päeva sisse oli plaanitud väga palju kohtumisi ja erinevate keskkonnaobjektidega tutvumist.

Alustasime oma kohtumisi esmaspäeva ennelõunal Helsingi Omavalitsuste Liidust. Nende kadedakstegevalt võimsas keskuses töötab 30 inimest, kes vastutavad erinevate valdkondade eest, abistavad omavalitsusi ühistegevustes ja peavad läbirääkimisi Soome valitsusega eelarve ja seadusmuudatuse teemadel.

Sama teevad ka Eesti kaks üleriigilist liitu, kuid meie mõjuvõimsused ei ole kaugeltki võrreldavad. Helsingi lähedal asuvas Espoo linnas saime tutvuda väga innovaatilise prügikogumise moodusega. Uue elamurajooni alla oli paigaldatud ligi kuus kilomeetrit torusid, mille kaudu imeti jäätmed kõrvalasuvasse jäätmejaama. Pikim tee sinna oli ligi 1,5 kilomeetrit.

Eeliseks sellisel käitlemisviisil oli autoveoga kaasnevast mürast vabanemine ja ka esteetiline välimus väikestel kogumiskohtadel.

Polnud suuri prügikaste ja nendega tihti kaasnevat räpasust. Negatiivseks pooleks kindlasti süsteemi väljaehitamise hind.

Helsingi linnaosas Viikis on valminud uus keskkonnamaja, mis oma energiasäästlikkuselt väärib erilist tähelepanu. Viiekorruselise büroohoone energiakulu on poole väiksem võrreldes sarnaste hoonetega. Kokkuhoid on saavutatud peamiselt investeerides juba ehituse ajal erinevatesse uutesse tehnoloogiatesse.

Majas kasutatakse nii päikese- kui tuuleenergiat. Esimene katab suveperioodil ligi poole maja energiavajadusest. Konditsioneerimine tehakse veest külma eemaldamise teel ja kogu valgustus ja küttesüsteem on seatud nii, et 10 minuti jooksul peale maja tühjenemist algab nn. uinunud olek ja energiakulu on minimaalne.

Meil oli haruldane võimalus seda maja külastada ja sealsete töötingimustega tutvuda.

Maja keldrikorrusel asuv juhtimiskeskus jättis sügava mulje oma elektrooniliste mõõte- ja reguleerimisvahendite poolest. Kogu juhtimine oli automaatne ja inimesi selleks tööle polnud vaja.

Külastasime Viiki elamurajooni, kus on püütud ühendada linna- ja maaelu parimaid külgi. Ühepereelamute vahel on palju haljastust ja ka väikseid aiamaid.

Osa majaderühmi kasvatabki oma köögiviljad ise ja hoiab neid ühiselt ehitatud keldris. Kuna lähedal asub ülikool, siis on planeering ja haljastus ka ülikooli uurimisteemad.

Samuti kuuluvad lähedal asuvad põllumaad ülikoolile, mis kasutab neid uurimistööde läbiviimiseks.

Nii on ühendatud teadmuspõhine ja äriline külg linnaplaneeringus. Külastasime ka Helsingi Energia peakontorit.

Saime hea ülevaate nende energiasäästuplaanidest. Uue väljakutsena eraldavad ja toodavad nad mereveest külma ja reoveest sooja, mis omakorda suunatakse ringlusesse.

Ülevaate Forssa linnavalitsuse tegemistest andis linnavolikogu esinaine Minna Lintunen.

Tampere linnavalitsuses saime ülevaate säästva arengu kavadest Soomes ja täpsemalt Tamperes. Huvitavaimaks oli kindlasti Tampere äärelinna elamurajoonide külastus. Kui vanemates kogumites on elu korraldatud tavapäraselt (elamud, ühiskondlikud hooned, koolid jne), siis uusaumites on tegemist alates planeerimisest kuni korteri/maja müügini innovaatiliste lahendustega.

Maa alla on lisaks kütte ja veetorudele paigaldatud ka prügi kogumise torud, mida mööda prügi liigub 97 km/h. 3000 liikmega asulal on süsteemi vaja käivitada vaid päevas paaril korral ja segagi vaid paariks minutiks.

Loomulikult on see keskkonna mõttes väga sõbralik lahendus, ära jäävad prügikastid ja neid koguvad prügiautod. Teine pool on muidugi, et elamispinna hinnale lisandub 3000 eurot nn. osakutasu ja veel 240 eurot igaaastast kulu.

Väga põnevad on Soomes sadevee ärajuhtimise süsteemid. Tihti kanalisatsioonidele probleemi tekitavast sadeveest on seal tehtud maastikku ilmestavaid tiike ja ojasid.

Kotka linnas külastasime linnaaedniku juhtimisel linna rajatud parke. Muljetavaldavamad on seal Katariina park, mis rajatud endise sadama terminali alale.

Terminal viidi üle lahe teisele poole, võites nii linnakeskusele juurde roheala ja suurendades turvalisust.

Pargi alal on jalgradasid ja piknikukohti, ala serval kaitse all olev metsatükk. Kotka linna keskne park on rajatud endisele suusahüppemäele.

Mäge mööda voolab nüüd alla kosk. Pargist voolab läbi jõgi, kus on ka paadisadam. Eriti on oodatud puitjahid ja paadid, mis saavad seal peatuda tasuta.

Porvoo linnaga tutvus jäi põgusaks. Saime vaid teada, et seal on väike ja armas vanalinna osa.

Kokkuvõtteks võib öelda, et neli päeva olid väga tegusad ja inspireerivad. Kas selliseid lahendusi niipea meie maal näeb, ei tea, aga hea on teada, kuhu on võimalik pürgida.