Foto: Kalmer Liepkalns

Sissejuhatuseks ütles Elle Kull rõhutatult: "Poliitikast ma pikalt rääkida küll ei tahaks," aga mööda ta sellest teemast päriselt minna ei saanud. Olles ise kolme lapse ema, töötades laste heaks ülemaailmses organisatsioonis UNICEF Eesti osakonna presidendina, näeb ta, et laste heaoluks on siiski väga vähe ära tehtud. Seepärast lootis Elle Kull poliitkasse minnes midagi parandada, aga peagi pidi ta pettuma: "Tavaliselt enne valimisi tulevad poliitikud pulti, väristavad häält, näiteks laste pärast; aga tegelikult ei tulnud see neilt südamest. Ikka hääletati mõni lapsi puudutav eelnõu maha."

Edaspidisest vestlusest jäi silma, et Elle Kullile meeldib enim näitlejate seltskond, sest nende suhtumine ellu on omapärane ja vahetu. Näiteks toob ta esile loomingulise seltskonna "Ukuaru" filmimisel. Selle filmi tegemisel lähedalt peatudes imetles ta kaasnäitlejate vastupidavust psühholoogiliselt raske süžee ettevalmistamisel ja esitusel. Samuti meenutas Elle Kull kaadritagust elu, mis oli olnud isegi põnevam kui film ise.

A.E.Kerge, kes pidevalt Elle jutustuste vahele heitis "kildu," võttis ka aegajalt sõna. Saime teada tema elust paljurahvuselises balletikoolis, sattumisest Panso korraldatud lavastajate kursustele ja edasisest lavastajatööst erinevates teatrites.

Vestluste vahele lõikusid mõned huvitavamad reisijutud nii ühelt kui teiselt külaliselt.

Meeldiv oli tõdeda, et meie kuulajaskonna hulgas oli tähelepanelikke teatrisõpru, kes näitlejate takerdumisel mõne fakti taha kohe vajalikud andmed ette ütlesid. See näitab, et maainimene on vägagi kultuurilembene rahvas.