Foto: Ilmar Saabas

Meie põhjamaises kliimas on enamasti kevadväsimuse põhjuseks kiiresti muutuvad aastaajad.
Pärast pikka ja pimedat talve on keha kevadel n-ö üleminekufaasis ning alles kohaneb uue aastaajaga. Inimese organism reguleerib automaatselt ainevahetuse ja hormoonide tasakaalu vastavalt ilmastikuoludele. Külmal ja pimedal perioodil püüab organism end hoida - vähendab kehatemperatuuri, tõstab vererõhku ning hakkab tootma suuremates kogustes unehormooni ehk melatoniini.

Kevadel hakkab taas organism päikese ja valguse toimel hormonaal- ja ainevahetussüsteemi muutma, et kohaneda uute ilmastikuoludega. Kehatemperatuur tõuseb, veresooned laienevad, alaneb vererõhk ning väheneb unehormooni melatoniini tootmine, mis asendub heaoluhormooni serotoniiniga.

Kuna aga kohanemine on aeglane protsess, siis pika talve üle elanud organism on kurnatud, tekivad kergesti stress ja ärevus, mille tulemusena tuntakse väsimust ja üldist loidust. Enamasti põhjustab kevadväsimust C- ja D-vitamiini puudus, vähene füüsiline aktiivsus, ületöötamine ning napp uneaeg. Inimene peaks tegelikult elama loodusega ühes rütmis nagu näiteks karu, kes soojal perioodil on aktiivne, varub rasva naha alla ning läheb talveks puhkama. Kevadel on tal taas jaksu edasi toimetada. Inimene peaks toimima sama moodi: kevadel, suvel ja sügisel andma oma organismile täisväärtuslikku värsket toitu, mis sisaldaks muuhulgas külluslikult vitamiine ja mineraalaineid, talveperioodil aja maha võtma ning palju puhkama.
Kahjuks on tänapäeva inimesed ammu looduse rütmis elamise unustanud ning otsida tuleb leevendus- ja ennetusmeetmeid, et kevadväsimusest võitu saada.

Kuidas kevadväsimust ennetada ja sellega toime tulla?

Need, kes on jõudnud suvel ja sügisel oma "akusid" ehk jõuvarusid õigesti laadida, ei tunneta kevadel suuri muutusi. Oluline on tähelepanu pöörata oma toitumisele, muuta see mitmekesisemaks ja vitamiinirikkamaks. Lisaks aitavad mõõdukas füüsiline koormus ning pikem uneaeg organismil talveperioodi kergemini üle elada ning kevadväsimust ennetada.

Tartu Ülikooli majandusküberneetik ja taimetark Mercedes Merimaa soovitab süüa kevade hakul looduses või oma aias pea välja pistnud väega taimi nagu nõges, mis on nii võimas, sest aitab käivitada organismis loomulikud protsessid, puhastada verd ning üle minna normaalsele režiimile. Samuti kosutavad tervist nurmenukk, võilill (eriti juured), naat, paiseleht, põldosi, vesihein, põldrõigas, hiirekõrv jpt, mis on pungil vitamiinidest ja mineraalainetest. Edukalt saab kevade ka endale tuppa tuua aknalaual idandeid kasvatades (näiteks lutsern, munguba, läätsed).

Päikeseenergia paneb puhkema taime terasse peidetud elujõu, mis aitab inimese tervist kiiremini üles ehitada ja reipaks jääda.

Kindlasti ei saa vajalikke vitamiine ja mineraalaineid kätte kaubanduslettidel olevatest puu- ja köögiviljadest, mida on ohtralt kemikaalidega töödeldud ning välismaalt Eestisse veetud. Need on vitamiinidest tühjad. Eelistada tuleks kodumaised saadusi, mis pärinevad oma aiast või osta mahekauplustest. Ka värskelt külmutatult säilivad vitamiinid puu- ja köögiviljades hästi.

Iga inimene saab iga päev oma keha kuulates ja paremini tundma õppides aru, mida organism tegelikult vajab, et tunda end hästi ja puhanuna. Ürgsed põhivajadused, mis hoiavad inimest terve ja tasakaalus, on täisväärtuslik toit, mõõdukas füüsiline koormus, pikem uneaeg, värskes õhus viibimine ning palju häid emotsioone.


Terje Vaino
tervisejuht, Pilatese treener
www.pilatespluss.ee