Jalgratas Foto: Ilmar Saabas

Esimese peatuse tegime kunagise Ädara mõisa juures. Hoonetest pole seal suurt midagi järel, vundamente ei hakanud ka otsima. Lugesime selle asemel Ädara klaasikoja tegevusest. Saime teada, et klaasikojas valmistati põhiliselt tsaariarmee soldatitele välipudeleid. Liiva võeti lähedalt liivaaugust ja segati puutuhaga.

Rasivere on olnud popsitalude koht. Siia koondunud puidutööstus seisab ja ka sööklat pole enam, kus nii mõnigi meist on söömas käinud. Juttu jätkus kauemaks Kiki haua juures kui tuli jutuks Türgi sõda. Nimelt Kiki olevat olnud Türgi sõjast ära karanud reamees, kes end varjas. Oli seega üks esimesi metsavendi. Lapsi hirmutati, et kui sa sõna ei kuula, tuleb Kiki ja viib su ära.

Roelas vaatasime ringi vana mõisa juures, uudistasime uut mõisa ja vaatasime legendidega seotud paiku. Ronisime Taevamäele ja käisime mööda Taevateed. Kunagi, kui siin suuri puid polnud, võis küll tunduda nagu kõnniks taevas - nii järskude ja kõrgete servadega on see oos. Roela linnuski jääb selle oosi peale. Tulevalvetorn, mis veel mõned päevad tagasi üle puude kõrgus, on nüüd maha lõigatud ja läheb vanarauaks.

Pr. Reet tegi lahkesti väikese eksukrsiooni käbikuivatis, pärast seda einestasime Robi pubis. Peatusime ka Taali mesilate juures ja saime teada, mida kujutab see karu seal puu otsas, mida möödasõitjad teelt näevad.

Muugas tagasi, tõdesime, et igavest vahva päev oli! Järgmine kord näeme!