Narva-Jõesuu vene kultuuriseltsi "Allikas" - inspiratsiooni tagasihoidlik kogemus
(1)
Aastapäeva puhul toimunud loominguline kohtumine kulges soojas ja sõbralikus õhkkonnas. Kokkutulnutele tutvustati uut luuleraamatut «Наш скромный опыт вдохновения», kuhu on kokku kogutud erinevatel elualadel tegutsevate seltsingu liikmete kirjanduslik looming. Ajalehe "Narva-Jõesuu" korrespondendil õnnestus vestelda seltsingu aastapäevast vene kultuuriseltsi juhi Niina Astapovaga, kes jagas mitmeid huvitavaid fakte poeetide klubi ajaloost.
Tervist! Rääkige palun, kuidas kõik alguse sai?
1994.aastal asutati Narva-Jõesuus vene kultuuriselts, mille baasil kujunes 2002.a välja Adolf Hahni-nimeline kirjanduslik ühendus. Ida-Virumaa mastaabis oleme meie pea ainus kultuuriselts, kes kirjanduslikule suunale nii suurt tähelepanu pöörab.
Esialgu tegelesime me, nagu paljud teised maakonnas, rahvalaulude ja tantsudega. Osalesime koos naiskoori ja Irina Seletskaja tantsutrupiga laulupidudel, saime festivali "Slaavi pärg" laureaadiks, korraldasime kontserte ja muid kultuuriüritusi.
2002. aastal tegi Andrei Gvozdikov, Eesti sissekirjutusega moskvalane, kutseline ajakirjanik ja poeet, ettepaneku luua kirjandusühing. Ta tõi meile neli luuletust Narva- Jõesuust, millele Vjatšeslav Švan kirjutas muusika. Ühistel huvidel rajanev tegevus laienes kiiresti ning juba 2003.a andsime me välja oma esimese luulekogumiku.
Mitu kogumikku te olete oma tegutsemisajal välja andnud?
Kümne aasta jooksul oleme me välja andnud kokku viis luulekogu. Täna tutvustame me avalikkusele oma kuuendat luuleraamatut. Siia on kokku kogutud kahekümne kaheksa Narvast, Sillamäelt ja Narva-Jõesuust pärit vene- ja eestikeelse literaadi tööd. Meie autorid häbenevad enda poeediks nimetamist. 28 hulgas on viis uut nime, kelle luule on kogutud raamatus eraldi kassetti. Avaldatute hulgas on ka neid, keda meie hulgas enam pole....
Kas teie kogumikus avaldatakse ainult meie kaasaegsete töid või on ka klassikute luulet?
Ei, klassikuid me ei avalda, ainult omaloomingut. Kuid järgmisel aastal on linna kahekümnes aastapäev, mille puhul tahaksin ma välja anda Narva-Jõesuule pühendatud luule kogumiku, kasutades nii kaasaegsete, meie kirjandus ühingu liikmete kui ka tuntud klassikute loomingut.
Raamat - see on saadus, tegevuse käegakatsutav tule mus. Aga millega peale nende suurepäraste raamatute loomise kirjandusühing veel tegeleb?
Peale kuue kogumiku andsime me veel välja poeetilise kalendri ja kaks väiksemat luulekogu: «Благовест» ja laste luulekogumiku eesti keeles. Anne Lassikov näiteks tõlkis riigikeelde Agniya Barto luulet.
Kord kuus koguneme me Narva-Jõesuu muusikakoolis, kus vestleme meie endi ja klassikute loomingust. Osaleme laupäevakutel. Korraldame mitu korda aastas luuleõhtuid ja loomingulisi kohtumisi. Sellised üritused on mõeldud suuremale hulgale publikule. Ja muidugi kirjutab igaüks ise oma luuletusi. Mitu meie luuleklubi liiget on nende aastate jooksul andnud iseseisvalt välja oma luulekogumiku.
Milliste ühingutega te suhtlete?
Head suhted on meil Irina Ivantšenko teatristuudioga (Narva), vokaalansambliga "Retšenka" (Narva-Jõesuu), klubiga "Eleegia" (Narva-Jõesuu), vene kultuuriühinguga "Nadežda" (Narva), kirjandusliku klubiga "Sivilla" (Kohtla-Järve), Narva-Jõesuu koduloomuuseumi ja muusikakooliga, Narva Keskraamatukoguga, Sillamäe ja Narva-Jõesuu raamatukogudega...
Niina Astapovaga vestles Jekaterina Korotajeva
