Pilt on illustreeriv Scanpix

Kahjuks jäi projektimees­konnale ja osaliselt ka luge­jatele arusaamatuks, millised konkreetsed hetked artikli kirjutajale meelehärmi te­kitasid. Püüame projektite­gevustesse lähemat selgust tuua kirjutajale meeldivas vormis - Linnalehe kaudu.

Hea tahe ja soov liidavad

Üllatav oli kriitika Stende kohaliku rahva vähese osa­võtlikkuse teemal, kus kirju­tajat häiris nii Stende kui ka meie rahva loidus.

Demokraatlikus ühis­konnas on õigus teha vali­kuid, millal, kus ja millisel üritusel osaleda. Lisaks peab arvestama, et Lätis on vii­masel paaril aastal toimu­nud suured muutused, kuid majandussurutise kõrval on Stende piirkonna inimesi mõjutanud ka haldusreform. Stende linn liideti Talsi ra­jooniga ja linnavalitsust ini­mestele harjumuspärases vormis enam ei eksisteeri. Li­saks kõigele puudub Stendel traditsiooniline linna ja lä­hiümbrust hõlmav üritus, nagu meil on linnapäevad. Sõbrad sealtpoolt piiri üri­tavad seda traditsiooni luua ning näevad just meie ühises sõprusprojektis võimalust selle alustamiseks.

On loomulik, et uutes­se algatustesse suhtutakse väikese ettevaatusega ja es­malt jälgitakse toimetamist eemalt, teinekord ka aken­delt või aedadest. Eelpool mainitud olukorda ja sellest tulenevalt inimeste meele­olu arvesse võttes on see ka arusaadav.

Rongkäigu ajal teeäärsel platsil toimunud esinemine ei olnud aga sugugi lihtsalt mingi suvaline esinemine selleks, et inimesi kontser­dile meelitada, vaid paik oli kunagise kultuurimaja asu­koht ja väike kontsert anti austamaks ja mälestamaks sealset tegevust.

Ette heita, et asjad just nii olid, nagu nad olid, ja toimusid meie isetegevuslasi ette hoiatamata, on pehmelt öeldes tavatu. Ka Stende kultuurikollektiivid ja nende juhid olid peo korraldamisel lähtunud ainult hea tahte ja soovi põhimõttest.

Reklaam ja keeleprobleemid

Märkimisväärseks võib pidada, et üritusest võttis osa ja omapoolsed tänusõ­nad andis isiklikult edasi Talsi rajooni esimene mees Mervaldis Kotovs - meie mõistes võiks see võrduda maavanema külastusega. Hi­lisemal koosviibimisel lausus ta ühisprojekti käivitamise ja seni toimunu aadressil ainult kiitvaid sõnu.

Kuna Stendes puudub traditsiooniline üritus, mis linnarahva ja ümberkaud­sed huvilised kokku tooks, oli Eesti päevade kontsert iseseisva üritusena välja rek­laamitud. Meil toimunud Läti päevad olid aga lisatud linnapäevade kavasse ning seepärast ilmus reklaam kontserdi kohta Võhma Lin­nalehes, linnapäevade plaka­titel ja infoklippides raadios.

Mis puudutab esinemis­te tõlkimist arusaadavasse keelde, siis kõikide Läti kol­lektiivide nimed said eesti­keelse tõlke enne esinemist. Samuti laulude pealkirjad ja mõne ettekande puhul ka sisu.

Linnapäevadel toimu­nud kontserdi ja tegevuste kava oli eelnevalt saadetud Läti projektimeeskonnale, nende soovi kohaselt tõlgi­tuna vene ja inglise keelde. Jooksvalt said Läti kollek­tiivid vene- ja inglisekeelse ülevaate toimuvast projekti­meeskonna liikmetelt. Kuna linnapäevade raames toimub väga palju erinevaid üritusi samaaegselt eri paigus, ei ol­nud sünkroontõlge igal pool lihtsalt mõeldav. Arusaama­tuks jääb, kellele veel oleks vaja olnud toimuvat tõlkida, kui kohalik elanikkond ja külastajad on valdavalt eesti keelsed.

Planeerimine ja korraldamine

Luule Tiirmaa tähelepa­nekuga, et Lätis on tegevu­sed alati väga asjalikult pla­neeritud, oleme 100% nõus. Meiegi oleme alati püüdnud külaliste aega selliselt pla­neerida, et neil jääks proo­vide ja esinemiste kõrvalt aega ka puhkuseks ja lõõ­gastuseks. Projektitegevuste kõrval oleme sõpradele or­ganiseerinud ekskursioone nii Võhmas, Viljandis, Põlt­samaal kui ka Paides. Kaa­sasime Läti kultuurikollek­tiivid osalema maakondlikul laulu- ja tantsupeol, Kabala laulu- ja tantsupeol ning Vil­jandi Folgil. Seega on kriitika Võhmas toimunud ürituste ajakavade ning planeerima­tuse kohta üle pingutatud.

Kõik projekti raames toimunud üritused on kor­raldatud külaliste vajadusi esmatähtsaks pidades. Sel­le nimel on projektimees­konnad igapäevaselt e-kirju vahetanud, telefonivestlusi pidanud ning kord 3 kuu jooksul silmast silma kohtu­mistel kõik küsimused läbi arutanud, toimunud tege­vustele hinnangu andnud ja probleemidele ühiselt la­hendused leidnud.

Ei mäleta, millal Võhma linn ja nii suur hulk meie rahvast sellises mahukas kultuurivahetuse projektis osales. Tegu on väga mahu­ka rahvusvahelise koostöö­projektiga, mis hõlmab ehi­tust, riigihankeid, keerukat finants-jategevustepõhistplaneerimist, inglisekeelset dokumentatsiooni, tõlke­tööd, suhtlust ja aruandlust nii inglise kui vene keeles. Samuti pidevat valmisolekut ettenägematute probleemi­de kiireks lahendamiseks. Kõik see toimub n-ö kulissi­de taga ja kahtlemata annab iga projektimeeskonna lii­ge oma panuse. Olenemata mitmetest takistustest, kus projektiga jätkamine on tõ­sise kahtluse all olnud, ole­me suutnud rahastajat veen­da, et projekt on mõlemale osapoolele mitmes mõttes väga oluline ja oleme tänuli­kud, et meile „süttis roheline tuli".

Seni on projektis osale­nud inimestega arutledes jäänud küll mulje, et kõigil on sellise võimaluse üle ai­nult hea meel ja osalemis­kogemustega on rahule jää­dud.

Kultuuris võib kriitika reklaami eest olla. (Aarne Vaik)

Mõistetamatu on see, et rahulolematu artikli kirjuta­ja ei soovi muret tekitavatest teemadest vahetult rääkima tulla, vaid avaldab arvamust linnalehe vahendusel ainu­isikuliste arvamuste põhjal, tehes seda kõige kriitilise­mal moel ning puudulike teadmistega, mis lugejaid eksitavad. Seda imelikum tundub fakt, et artikli kirju­taja kuulub samas ka linna­volikokku, kus tekkinud kü­simustele ja arusaamatustele võiks vahetu ja adekvaatse vastuse saada. Millegipärast on tormi tekitamine vee­klaasis ikka valitud linnalehe vahendusel.

Kriitika on edasiviiv jõud. Aga ka kriitikal on mitu tahku. Mõni neist hea­tahtlik, mõni suunav. Kui aga kriitikat vürtsitatakse sarkasmi ja irooniaga, jääb vägisi mulje, et on tekkinud hoopis soov ära panna ja see on märkamatult kujunenud harjumuseks.

Projektimeeskond on jätkuvalt valmis projekti raa­mes toimuva kohta teavet jagama, kõigi linnakodanike ettepanekuid ja arvamusi ära kuulama ning ühiselt võima­likke lahendusi leidma.
________________________________________________

Läti päevad Eestis

Õppides tundma Eesti linna Võhmat ja selle elanikke, sain pildi linna elust, harjumustest, omadustest ja kultuurist (rahvariided, tantsud, laulud).

Ma võrdlesin ürituse korraldust, ideid ja juhtimisstii­li, mis on meist veidi erinevad. Eestlased on rahulikud ning artistidega suheldes/koostööd tehes säilitatakse sa­muti lihtsus ja meelerahu.

Mulle meeldis, et pärast kontserti sai kuulsatelt esi­nejatelt minna autogrammi küsima või nendega koos pilti teha. Õhtuprogrammi rikastasid erinevad tegevu­sed nagu loterii või kohalike juhtide võistlus. Positiivne oli kohalike ettevõtete ja kodanike aktiivne osalemine.

Ma olin rabatud kohaliku küünlatehase tööst, maa­litud küünalde näitusest ja parafiinistuisuväljakust.Matõesti tundsin Võhmas pidulikku atmosfääri ning see peegeldus ka sealsete inimeste naerunägudelt.

Üleüldiselt andis osalemine Võhma linnapäevadel positiivse kogemuse ja kindlasti saime palju häid mõt­teid oma linnale.

Tänan Teid külalislahkuse eest!

Lugupidamisega
Iveta Freimane

Stende kooli direktor