Olgu nad siis mutikesed või kes tahes - see on positiivne, kui ühes kogukonnas leitakse, et noorte alkoholi tarvitamine on lubamatu, ning selle vastu võetakse ka midagi ette. Eestlastel on selline kodanikujulgus raske tulema. Tema ei hakka poes naljalt sekkuma, sest ei taha tüli. Lihtsam on käega lüüa, leides, et niikuinii mitte midagi ei muutu: noored joovad, on alati joonud ning joovad ka järgmiste põlvkondade ajal.

Aga olgem ausad, ega see meetod nüüd eriti tõhus ei ole. Praeguseks on need mutikesed võib-olla juba surnud.

Mutikeste peale lootma jääda muidugi ei saa. [Naerab.] Riigi võimuses on ajada asju palju tõhusamalt, näiteks tuleks vähendada alkoholi kättesaadavuspunkte, kassasid. Eestis on neid sadu kordi rohkem kui Põhjamaades ning muidugi on sellisel juhul järelevalvega raskusi, sest poepidajal on ükskõik, kes alkoholi ostab - peaasi, et ostab. Kassapidajal on aga selline tamp taga, et ta jõua ostjatele näkkugi vaadata.

Loe pikemat infot Lauri Beekmanniga Põhjarannikust.