Rapla Tarvitajate Ühing. Kauplus nr 2. 1924. aasta kevad. Erakogu

Tänavu tähistas kohalik TÜ oma 110. sünnipäeva. Kuigi algusaastatel puutus toonane ostuühisus kokku mitmete raskustega, elati siiski üle ajalookeeristes toimunud muudatused. 1918. aastal hakkasid asjad paremuse poole liikuma ning pärast Vabadussõja lõppu hakkasid tõusma nii läbimüük kui kasum ja jõudumööda avati uusi kauplusi. Möödunud sajandi kahekümnendate keskpaiku oli toonane Rapla Kaubatarvitajate Ühisus kohaliku ja kogu ümbruskonna majanduselu keskkohaks. 1937. aastal oli aga Rapla Tarvitajate Ühingul 6 kauplust, pagaritööstus ja piimatööstus, läbimüügi ja omatööstuse toodangu poolest oldi vabariigis kolmandal kohal. Tolleks ajaks koondusid Eestis tegutsevad kaubandusja majandusühistud Eesti Tarvitajateühisuse Keskühisusse, ehk ETKsse.

Nõukogude võimu tulek ei toonud ETK-le suuri muudatusi. „Toonane maakaubandus oli kooperatiivi käes. See ühistegemise vorm sobis ka nõukogude võimule," sõnab tänane Rapla TÜ esimees Väino Sassi. „ETKst sai ETKVL, ühistegevus võttis veidi teise vormi, kuid süsteem jäi alles."

ETKVL allus Moskva Tsentrosojuzile, maakondlikud ühiskaubanduse organisatsioonid allusid ETKVLile. Ometi säilis TÜs oma liikmeskond.

 „Minagi olin nõukogude ajal kohaliku TÜ liige ning mul oli sealt paar järelmaksu võetud," meenutab Sassi ja lisab, et taasiseseisvumise järgselt ei läinud süsteemi säilitamine sugugi valutult.

 „Tarbijate ühistutele kuulus terve toimiv süsteem ja hulgaliselt kinnisvara. Erastamistuhinas oli valitsuse huvi, et ka kooperatiiv saaks erastatud. Kuid vastasseis süsteemi seest oli tugev.

Lõpuks paluti ühistegevuse säilitamiseks abi lausa EuroCOOPist," vaatab tänane Rapla TÜ esimees ajas tagasi ja lisab, et 1991. aastal sai ETKVList taas ETK ning Rapla Tarbijate Kooperatiivist sai Rapla TÜ.

Alustuseks tugev inflatsioon ja pöörased muutused

 „Maapi i rkondades , väiksemates alevites ja linnades said kohalikud ühistud oma vara tagasi, kuid linnakaubanduses ei tagastatud kunagistele ühistutele midagi," sõnab Sassi. „Nii alustatigi üheksakümnendate alguses, kui inflatsioon oli haripunktis ja kaubad kallinesid üle kümne korra, uue ühistegemise vormiga. See oli pöördeline aeg, maal lagunesid kolhoosid.

Need poed Raplamaal, mis olid kolhoosidega kahasse ehitatud, ei jäänud meie süsteemi, näiteks Kaereperes ja Kabalas, sest vara, st hooned, jäid kolhoosile.

Samas pakkus see muutusterohke aeg inimestele võimalust oma äri rajamiseks. Endise meie süsteemi kaubandustöötajana rajas Reet Suik Raplasse oma poe, mis on püsinud tänaseni."

Väino Sassi asus Rapla TÜ etteotsa kahekümne aasta eest sügisel. Enne seda, 1993. aasta sügisel avati Raplas esimene EDU-keti pood, see oli esimene Eestis ja pidi panema aluse hea varustusega selvekaupluste ketile.

Sammhaaval liikudes on jõutud tänasesse päeva, hetke, kui Rapla TÜ-l on 3 Konsumit, 10 A&O kauplust, mööblipood, E-ehituskeskus, kauplus Vestis ning kohvik Võiroos.

TÜ kõrgeimaks võimuks on üldkoosolek, klientomanikeks on ühistu liikmed, keda hetkel on umbes 1600. „Üldkoosolekul esindavad piirkondi nende volitatud esindajad, kokku on meil 33 volinikku. Rapla TÜ toimib tavalise äriettevõttena: meil on ühtekokku 170 töötajat, seega anname tööd päris paljudele kohalikele inimestele.

Lisaks on keskühistu enamusosalusega toimiv AS ETK-finants, mis pakub erinevaid teenuseid: väikelaenu, säästukaartpluss teenuseid, viimased aitavad kokku hoida meie pangakaardiga maksekulusid. Kui ikka Raplasuuruses linnas ei tee pank enam sularahatehinguid, mõjutab see ka meid. Pangakaardi kulud on meil neljandal kohal kaubakulu, tööjõukulu ja elektrikulu järel," sõnab Sassi. Tänaseks on olemas väga head arvuti- ja kassasüsteemid, nii tarkvara kui riistvara teevad müüjate igapäevatöö lihtsamaks, suurtes poodides töötavad ka külmikute külmarežiimid arvutiprogrammis ning inventuurid on kõikjal muutunud arvutipõhiseks. 

Jaama kauplus. 2006. a. Foto: Armar Paidla

Tarbija eelistab ratsionaalsust

Rääkides tarbijate harjumustest, arvab Sassi, et inimene lähtub eelkõige ratsionaalsusest: tarbija ei mõtle, kas kauplus põhineb Eesti või väliskapitalil, oma igapäevaoste minnakse tegema poodi, mis on kodulähedane ja mugav ning loomulikult on oluline ka hinna-kvaliteedi suhe. „Tänasel päeval on ETK-l 20%line turuosa Eesti jaekaubanduses.

Suur osa väikelinnade, alevike ja maaasulate elanikest teeb oma igapäevaostud mõnest Konsumist või A&O kauplusest. Väikepoode on meil võimalik pidada tänu ühisele sisseostule ja logistikale. Väiksele eraettevõttele on see hulga kulukam ja kauba hankimine läheb kalliks.

Meie süsteemis käib ühine sisseost läbi ETK süsteemi 70% ulatuses. Just ühised sisseostud ja kampaaniad aitavad kujundada paremat hinda, laiemat tootevalikut ja meie Säästu+ toodete portfelli.

Lisaks ühisostudele tellivad poed ise joogid, leiva-saia ning erinevaid kohalikke tooteid, Raplas eelkõige AS Rey, OÜ Kehtna Mõis ja meie oma Võiroosi kohviku tooteid.

Võiroosi salatid lähevad Raplas väga hästi, sest need pole pakendatud gaasikeskkonda, kohupiimatort on niisamuti rahva lemmikuks," valgustab Väino Sassi, kes ise Rapla kesklinna elanikuna käib kõige rohkem kohalikus Konsumis. Konkurendi poodi satub ta mõnikord, põhiliselt professionaalsest huvist.

Müüja peab Sassi sõnul eelkõige mõtlema, kuidas ta suudab konkurentsist eristuda: „Miks ma tahan sinna poodi minna, mõtleb inimene. Ratsionaalses mõttes on ka müügisaali pinna suurus oluline. Väga suur müügipind pole iga kord parim."

Rapla linnas on lisaks TÜ kauplustele veel mitmeid teisi poode. „Selveri tulek muutis Rapla turgu oluliselt, see tõi kaasa muutused kõikides poekettides: kes tegi juurde külmleti, kes laiendas kaubavalikut. Varem oli meie Konsumis suurim sortiment. Drastilisi muutusi Selveri tulek meile aga ei toonud. Suure ketipoena on meil hea kliendivoog, sest enamik kliente eelistab kindlust," selgitab Sassi.
Jaama A&O. 2014. a. Foto: Armar Paidla

Linnast välja

Rapla Tarbijate ühistu esimehe jaoks on oluline ettevõtte hea käekäik ja kaubanduse toimimine.

 „Selleks, et kõik püsiks, on teatud aja tagant vaja teha investeeringuid: hooneid remontida ja seadmeid uuendada. Oleme oma A&O kauplused kenasti toimivad hoidnud.

Mul on hea meel, et alates 2000. aastast on Rapla, Kohila ja Järvakandi saanud endale uued Konsumid ning Kehtna ja Kaiu uued A&O kauplused. Kaius oli meil kohaliku omavalitsusega väga hea koostöö, tahtsime seal varem kauplust avada, kuid kogu asjaajamine ootas maaostu oksjonit ja seda viib läbi riigi Maaamet. Kaiu kaupluse sünd oli küll pisut ebatraditsiooniline otsus, me ei teadnud sealsete elanike töö- ega ostuharjumusi päris täpselt, kuid võtsime selle riski - möödunud aasta lõpus avasime seal oma A&O kaupluse.

Praegu oleme sealse investeeringuga rahul: see, mida me prognoosisime, selle me sealt ka saame.

Pood on uus, seadmed on uued, rahvas on ka rahul. Sealsetel inimestel on nüüd rohkem põhjust oma kodukandis elada," rõõmustab Sassi ja lisab, et idee tasandil on Rapla Konsumi laiendamine.

Lisaks sellele, et Rapla TÜ on paljudele tööandjaks, toetatakse jõudumööda kohalikku kultuurielu. Selleks on oma reeglistik - toetatakse Miss Raplamaad, Linna Pea Rocki, Rapla korvpalli ning erinevaid koolide ja külaseltside üritusi. Enda pildil hoidmiseks on ellu kutsutud Eesti jooksukalendrisse mahtuv Konsumi maanteejooks, mis sel aastal toimub kolmandat korda.

Rapla TÜ esimees Väino Sassi, kes on alates 2002. aastast ka ETK nõukogu esimees, on oma inimestega rahul: „Meie kontorirahvas ja kaupluste juhatajad on väga püsivad olnud.

See näitab eelkõige, et inimestele meeldib nende valitud töö ja teenindajatena on nad väga head. Regulaarsed on ka kaupluste juhatajate töökoosolekud - nii jõuavad olulised teemad kauplustest juhtkonnani ja vastupidi. Juubeliaasta on lihtsalt üks aasta meie ajaloos. Lisaks minevikku vaatamisele vaatame tulevikku täis tahet olla kaubanduses tegijad ja pakkuda meie kliendile parimat teenust. Hea on teada, et meie inimesed Rapla TÜ piirkonnas on selleks valmis."