Are Valla Leht

Raudteetammi, mis täna kuulub AS-ile Tootsi Turvas, on pärast raudtee likvideerimist üha enam kasutatud sõiduteena. See on loonud head võimalused metsakinnistutele ligipääsuks ja looduses liikumiseks, mistõttu võib seda teed üsnagi oluliseks pidada. Kuid nagu me teame siis eelmisel aastal otsustas AS Tootsi Turvas oma uksed Tootsis sulgeda ning see seadis ohtu ka raudteetammi saatuse. Turbatootja soovib kasutust ballastist vabaneda ning tee maha müüa. Oluline on, et vald oma sõna sekka ütleks, sest see põhjustaks suurt segadust, kui uus omanik otsustab ühel päeval tee sulgeda või mis veel hullem, kruusakatte minema vedada. Millised on võimalused, kui soovitakse tee säilimist? Komisjoni istungil arutleti teemal, et kas peaksime tegema tee omanikule ostuettepaneku. Oli poolt- ning vastuarvamusi, sest kaubal on ka oma miinuspool, milleks on tulevikus tekkida võivad hoolduskulud ning tee vajalikkus üldiselt (see tee viib ühest rabast teise). Kõige rohkem kasutavad seda siiski praegu metsaomanikud ja metsafirmad.

Pika arutluse tulemusena jõuti seisukohale, et tee omanikule tuleb teha ostupakkumine ning ostuläbirääkimistesse oleks hea kaasata ka RMK esindaja, kes võiks olla huvitatud Tootsi poolsest otsast.

Teise raske valikuna oli järjekordselt arutlusel metsa majandamine Ave kinnistul (vallakeskuse kõrval asuv mets - pildil). Omanik on korduvalt esitanud vallavalitsusele ettepaneku lageraie teostamiseks, kuid vallavalitsus ja volikogu on selle alati tagasi lükanud. Siinkohal täpsustaksin, et kindlat seaduslikku alust omaniku takistamiseks meil pole, sest raielubasid väljastab Keskkonnaamet. On ainult rääkimise ja mõjutamise võimalus, kuid omanik on võrdlemisi järjekindel ning meie võimalused teda takistada jäävad järjest ahtamaks.

Sellest tulenevalt arutletigi komisjoniga metsa võimaliku tuleviku üle. Üldplaneering näeb seal ette metsa säilitamist püsimetsana, kuid ainult üldplaneeringust on vähe, vaja on kindlat lepingut. Õnneks on omanik seda meelt, et ta pigem müüks selle vallale kui suure sõjaga metsa maha võtaks. Kuid ligi kolme hektari suurune täiskasvanud metsaga kinnistu ei ole just taskuraha eest ostetav.

Siingi jagus erinevaid arvamusi. Osad koosolekul viibijad pakkusid, et mets tuleks siiski ära osta, kui me tahame selle säilimist tagada ning teised olid jällegi vastu, sest on kordades olulisemaid asju mida peame tegema alustades lasteaia remondist ja lõpetades tänavavalgustuse uuendamisega. Kokkuvõttes pidi komisjon raske südamega tõdema, et metsa ostmine käiks Are vallal üle jõu ning kaaluda tuleb kõiki teisi vahendeid metsa säilimise tagamiseks.

Mõlema teema puhul on valikud rasked. Aleviku keskel asuv mets ning vana raudtee on osadele inimestele väga olulised, kuid valla kui terviku puhul on nende väärtus tagasihoidlikum. Eks me peame langetama oma otsuseid vastavalt rahalistele võimalustele ja vallavalitsus peab andma endast parima, et need objektid säiliksid tänasel kujul ka tulevikus.

Sooja kevadet!