Seljavalust lahti ja vaevast vabaks!
Kaheksa inimest kümnest on mingil eluperioodil tundnud seljavalu, kaks kannatab aga kroonilise seljavalu all.
Kõige sagedamini ehk 90% seljavalujuhtudest esineb lihtsat alaseljavalu ehk lumbaagot, mida haige kirjeldab kui selja venitust, äratõmbamist/ tõstmist. Lihtne seljavalu on oma olemuselt lihasvalu. Põhjused arvatakse olevat mehaanilist laadi. See tähendab, et on häiritud tasakaal lülisamba keerulises liigeste, sidemete ja lülide ning lülivaheketaste süsteemis. Tekib ulatuslik alaseljalihaste spasm vere- ja lümfiringe häire baasil.
Iseloomulik on ootamatult alanud tugev valu seljas, mis ei kiirgu jalga. Mõne tunniga tekib lisaks valule ka alaseljakangus, võimatus selga sirutada, ettepoole kummargil kehaasend, ettevaatlik kõnd. Vaatamata ägedast valust tingitud piirangutele igapäevases tegevustes on lumbaago iseparanev seisund: 50%-l taandub valu 2 nädalaga, 90%-l 3 kuuga.
Radikuliit ja muud põhjused
Kuigi üldise arusaama kohaselt võrdsustatakse peaaegu iga seljavalu radikuliidiga, moodustavad tõelised seljaradikuliidid vaid 5% seljavalujuhtudest.
Radikuliit tuleneb kreeka keelsest sõnast radix, mis tähendab juurt. Radikulopaatia korral on lülisamba külgmulgust väljuv seljaaju närvijuur pitsunud ja põletikus. Närvijuure pitsumine tekib sageli lülivaheketta ehk diski väljasopistumise tõttu. Valu tekib äkki, tihti valitseb tihe seos raskuse tõstmise ja ägeda seljavalu tekke vahel. Väga iseloomulikuks on ühte jalga kiirguv valu.
Vahel selg ei valutagi, kurdetakse näriv-torkivat valu jala külg- või tagapinnal ning jalale toetumine on raskendatud. Valu on väga intensiivne, tugevneb köhimisel-aevastamisel, kehaasendi vahetamisel.
Närvijuure olulise kahjustuse korral kaasub labajalahalvatus. Radikulopaatia paraneb 2–4 kuuga, 95%-l ilma operatsioonita. Ainult juhul, kui ilmneb järsku tekkinud kuse- ja roojapidamatus, mõlemasse jalga kiirguv valu ja alakehalihaste nõrkus, on vajalik kiire sekkumine kirurgi poolt.
Teine oluline põhjus radikulaarse ehk närvikulgu pidi kiirguva valu korral on vananemisega seotud luuliste lisamoodustiste tekkimine lülisambaliigestel, mis oma massiivsusega ahendavad suuremal või vähemal määral närvijuurte kanaleid.
Spinaalstenoosi puhune valu on erinevalt radikuliidist kahjuks juba kroonilist laadi. Valu intensiivsus on tavaliselt väiksem võrreldes radikuliidiga, kuid oma iseloomu ja kestvuse poolest tõeliselt häiriv seisund.
Pikem jalutuskäik on võimatu, kuna iga natukese aja tagant on vaja puhata, kere liigutused piiratud, meeleolu ja uni häiritud. Kirurgiline ravi tuleb teatud juhtudel kõne alla, kuid mitte alati.
Kui seljavaevusi on olnud üle kolme kuu, siis on tegemist kroonilise seljavaluga. Siingi arvatakse peamiseks süüdlaseks mehaanilisest ülekoormusest tingitud muutusi lülisambas ning selle piirkonna liigestes ja lihastes. Liigesed ei kulu ju üksnes põlvedespuusades, vaid ka lülisambaliigestes.
Hommikune seljakangus ja kehalise koormusega seostuv valu lülisambas viitab lülisambaliigeste probleemidele. Ka rühihäirega võib kaasuda krooniline seljavalu. Lülisamba kõveruste puhuselt esineb kehapoolte lihaste düsbalanss, mis omakorda koormab teatud lülisamba piirkonda rohkem ning võib olla lülide või diskide suurema kulumise allikaks.
Ei või unustada, et ka ülemäärane kehakaal sunnib lülisambale peale suurema koormuse, kui see on looduse poolt ettenähtud. Istuv töö (kontoriametnikel, autojuhtidel) on samuti selga liigselt koormav. Eriti veel, kui istuda lohakas asendis. Nõjatades pead ühele või teisele käele, vajub istumisel selg kõveraks niisamuti kui lastel, kes armastavad sättida ühe jala kõverdatult istmiku alla.
Lastel võib seoses arengu ja kasvuga tekkida seljavalu ilma mingi põhjuseta. Lülisambalihased ja sidemed ei arene sama kiiresti kui luukude, mistõttu võib kergesti tekkida lihasspasm ja valu. Ka teatud spordialade harrastamine võib sagedamini provotseerida seljavalu: tennis, tõstmine, pikamaajooks, iluja riistvõimlemine, maadlus, korvpall, jalgpall. Põhjuseks selja ülesirutust nõudvad liigutused ja suurem surve lülisambale.
Kui ei ole tegemist spetsiifilise seljahaigusega, vigastuse või pahaloomulise kasvajaga, käsitletakse seljavalu enamvähem ühtmoodi, sõltumata selle põhjustest.
Seljavalu ravi
Ägeda seljavalu korral võib kannatajale paar-kolm päeva voodirahu lubada. Lamades langeb lülisambale neli korda väiksem koormus, kui seistes, ka võib lamades leida valuvaba asendi.
Voodirahu küll ei kiirenda paranemisekulgu, aga ülitugeva valu korral osutub see paratamatuks – voodist tõusmine võib olla piinavalt valus, mis nurjab katse end liigutada. Seljavalutajat on siiski vaja julgustada jätkama oma igapäevategevusi, vältides liigutusi, mis valu suurendavad.
Oluline on tarvitada valuja põletikuvastaseid ravimeid: paratsetamooli, ibuprofeeni, diklofenakki vms, mida on seljahaigele soovitanud arst. Piisava kestusega ravikuuri korral on astutud samm valu krooniliseks muutumise vastu. Valu on märk, et miski on korrast ära ja tuleb leida lahendus, kuid valu kannatamine ei ole põhjendatud.
Valu võib olla ka muude, mitte tervisega seotud probleemide väljenduseks. Arstikunsti saladus on peilida välja paranemist takistavad asjaolud (lähisuhte- või tööalased probleemid) ning pakkuda abivajajale sobilikke lahendusi.
Kroonilist laadi seljavalu puhul on sihipärased harjutused nimmepiirkonna lihaskorseti tugevdamiseks ja venitusteks olulisima tähtsusega. Regulaarne treening on alustala nii valu vähenemisel kui ka kehalise võimekuse tagamisel.
Viimsi Tervis Spa Hotelli taastusravikeskus on keskendunud tugielundite haiguste ravimisele. Ravivalik on mitmekesine, et pakkuda liigesja seljahaigetele võimalikult laiaspektrilist käsitlust. Taastusarsti konsultatsioonil hinnatakse rühti, jalgade pikkust, lihasjõudlust, lülisamba ja liigeste liikuvust, selgitatakse välja võimalikud põhjused seljavalu tekkes ning koostatakse taastusraviprogramm.
Valuvastast ravi tehakse nii füüsikalisi tegureid kasutades (magnet-, laser-, valgusravi) kui ka füsioteraapiat, nõelravi või seljamanipulatsioone tehes. Viimsi Tervise füsioterapeudid Indrek Puu ja Kaia Otti on suutnud ka võimlemist alaväärtustavatele patsientidele edukalt tõestada, et kehaasendi kontroll ja seljavalu ohjamine õnnestub tasakaalustatult trimmi treenitud lihastega palju paremini, kui pelgalt passiivseid ravimeetodeid kasutades. Lisaks väga hästi sisustatud jõu- ja teraapiasaali treeningvõimalustele, saab füsioterapeut kasutada ka veekeskkonda, juhendades haige individuaaltreeninguid basseinis. Nõelravi aitab kroonilise seljavalu käes kannatajatel saavutada hea valuvaigistav efekt isegi tõhusamalt kui tavakäsitluse korral. Heino Tiik ja Urmas Heinmets on nõelravispetsialistid, kelle käe all paranevad nii mõnedki juba lootuse kaotanud seljavalutajad.
Lihaspinget ja valu aitavad leevendada ka massaaž ja vesimassaaž. Ägeda seljavalu faasis massaaž ei sobi, kuna lihased on liiga pinges. Alaägeda ja kroonilise valu korral annab pikema aja vältel 1–2 korda nädalas massaaži võtmine aga hea tulemuse.
