Sündmusterohkest ja edukast kooliaastast Värska Gümnaasiumis
Killadi-kolladi koolikotid,
tinnadi-tännadi tindipotid
nüüd peab kinni kruvitama -
aeg on sõita suvitama!
/Leelo Tungal/
Päikeseline suvevaheaja algus on kindlasti rõõmustanud paljusid peresid. Loodetavasti tõstab lugejate meeleolu veel seegi, kui saate ülevaate õppeaastal 2010-2011 koolis tehtust ja saavutatust.
Õppetöötulemused
Õppeaasta viimasel päeval õnnestus VG direktoril kiita 2010-2011 õppeaasta õpitulemuste alusel väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest 15 Värska Gümnaasiumi õpilast. Nemad said kingituseks tänuraamatu ja peatselt lisandub sellele ka kiituskirjaga lõpetajate ühispilt. Hea ja väga hea õppimise ning käitumise eest oli tunnustuse saajaid 48. Kokkuvõtlikult läheneb selle õppeaasta õppeedukuse kvaliteediprotsent neid arve silmas pidades 50le, st et neljadele-viitele õpivad peaaegu pooled Värska Gümnaasiumi 148st õpilasest. Riigieksamid on selleks aastaks samuti seljataga. Nende korralduses, eksamite vormis ja hindamise alustes olulisi muudatusi võrreldes möödunud aastaga ei olnud. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuli sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm riiklikud. Kõigile 12. klassi õpilastele oli kohustuslik eesti keele riigieksam (kirjand). Ülejäänud riigieksamid sai õpilane ise valida kooli õppekavas olevate õppeainete hulgast. Juba 20. jaanuariks teatasid gümnaasiumiastme kahe viimase klassi õpilased kooli juhtkonnale oma valikud. Sel õppeaastal eelistati geograafiat (eksami tegid kõik 11. klassi õpilased - 13), suur hulk noortest otsustas ühiskonnaõpetuse eksami kasuks (8 õpilast) ning valikusse jäid veel keemia (4 õpilast 11. klassist), vene keel ja bioloogia (1 õpilane). Gümnaasiumilõpu koolieksamina on aga edukalt sooritatud 9 õpilase kirjanduse eksam ainealase uurimistööna. 8 gümnaasiumilõpetajat tegi bioloogia,
2 majandusõpetuse ja 1 kehalise kasvatuse koolieksami - üldiselt lõpetati heade ja väga heade, kuid siiski ka üksikute rahuldavate lõpptulemustega.
Kool sai 18. juunil toimunud aktusel lõputunnistuse väljastada 12. klassi õpilastele (meil 10 lõpetajat), kellel on kõikide õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad ja kes on kõikide lõpueksamite eest saanud positiivsed tulemused.
Põhikooli lõpetamiseks tuli sooritada kaks kohustuslikku (eesti keel ja kirjandus ning matemaatika) ja üks valikeksam. Viimaste õppeained kipuvad kattuma gümnasistide omadega: ühiskonnaõpetus (6), geograafia (4), inglise keel (3), keemia ja bioloogia (1) - otsused said langetatud ja ettevalmistustööd tehtud ikka oma südame järgi.
Põhikoolilõpetajaid on sellel aastal 14 ning tunnistused anti kätte 17. juunil kell 17.00 Värska Kultuurikeskuses toimunud lõpuaktusel.
Olulisemad ainealased saavutused nii maakonnas, riigis kui väljaspool
Maakonnas ja riigis toimub igal aastal õpilastele hulgaliselt mitmesuguseid ainevõistlusi. Olulisemateks nende hulgas on olümpiaadid - mitmevoorulised ainevõistlused, kus selgitatakse välja esmalt maakonna ja siis riiklikul tasemel parimad ainetundjad. Maakondlikud voorud on lõppenud sellelgi aastal meie õpilastele väga edukalt: koju on toodud 6 esikohta ja 6 teist kohta. Tunnustamist väärivad Laura Kruusamäe (käsitöö kodunduse osa I koht), Daniel Kütt (matemaatika I koht), Mati Ilisson (inglise keele I koht), Kristel Kõivo (inimeseõpetuse II koht), Maria Leping (bioloogia II koht), Anneli Palopson (eesti keele II koht), Doris Kudre (inimeseõpetuse ja matemaatika II koht) ning jätkuvalt Ruti Kirikmäe (käsitöö osa II koht ja matemaatika, keemia, füüsika I koht). Ruti kasutas otstarbekalt omandatud teadmisi ka Internetipõhisel vabariiklikul ühiskonnaõpetuse olümpiaadil ning tuli seal oma vanuseklassis väga kõrgele II kohale. Maakonna esindajana naases ta veel nii loodusteadustekui ka keemiaolümpiaadilt eduka 9. kohaga.
Oma võro ja seto keele oskuse väga head ja head taset näitasid Värska Gümnaasiumi 8. ja 11. klasside õpilased vabariiklikul võro keele ja kultuuri tundmise olümpiaadil: kiitust väärivad vanemas astmes Jete Suure (I koht), Ingrid Vako (4. koht) ja Kristjan Linnus (9. koht) ning nooremas astmes Angelica Lõvi (4. koht) ja Liisi Lõiv (5. koht).
Olümpiaadide kõrval ei tohi ära unustada ka erinevaid ainealaseid konkursse, võistlusi, teemapäevi. Kõige suuremal hulgal võeti lõppenud õppeaastal osa loodusteemalistest viktoriinidest ja -mängudest ning arvutipõhisest peastarvutamisvõistlusest ehk pranglimisest. Kui riiklikust metsaviktoriinist osavõtjad said kõik mälestusmeene, siis üheks suurimaks auhinnaks Kagu-Eesti kolme maakonna tublidele loodusviktoriinis osalenud loodusetundjatele oli Keskkonnaameti poolt korraldatud ja finantseeritud kolmepäevane looduslaager vaheaja esimesel nädalal Karula rahvuspargis. Neljakümne parima hulka pääsesid ja laagrimõnusid nautisid 14 meie kooli 5.-8. klasside õpilast. Loodusteemalistest võistlustest tasub veel ära mainida Tartu Zooloogiamuuseumis korraldatud vabariiklikku linnuviktoriini, kus osalenud 8.-9. klasside segavõistkond (Jane Vako, Tanel Päkk, Reigo Jänes) jäi jagama 5.-6. kohta ning eriti nobedad ja oskajad olid Taevaskojas peetud loodus-teemalisel maastikumängul meie 5. ja 7. klassi segavõistkonna liikmed (Kristel Kõivo, Doris Kudre, Kevin Hallop) - koju toodi I koht. Juba teist aastat on Noore Teadlase võistlusel osalenud meie kooli kaheliikmeline võistkond (Ruti Kirikmäe, Peeter Sepp). Loodusteaduslike uurimusülesannete lahendamise tulemuseks sel aastal vabariiklik 12. koht.
Matemaatikat armastatakse meil samuti. Põlvamaa väga head (4. klasside arvestuses võistkondlik II koht: Krete Auser, Kristel Jaago, Rasmus Talas) ja parimad nuputajad (7. klasside arvestuses võistkondlik I koht: Doris Kudre, Kevin Hallop, Omar Purik) õppisid sellel õppeaastal just meie koolis. 7. klassi võistkond osales ka vabariiklikul Nuputamise lõppvõistlusel hästi. Maakondlikku pranglimise finaali olid oodatud 19 meie kooli õpilast. Suurepärase treenitusega Ruti Kirikmäe arvati maakonna parimana Eesti võistkonna liikmeks ja ta osales Sloveenias toimunud pranglimise MM-l - tulemuseks 7. koht. Maakonnasisestel spordivõistlustel pjedestaalikohtadel saadud tunnustusi - diplomeid, medaleid, karikaid - on ette näidata väga paljudel õpilastel. Eriliselt edukad on aga olnud need, kes said osaleda ka välisvõistlustel: Daisy Kudre - juunioride MMil suusaorienteerumises individuaalne 8. koht. Kuueliikmeline põhikooliastme orienteerumisvõistkond kahe saatjaga oli just nädal enne kooli lõppu Itaalias, kus koolinoorte MMil orienteerumises jõudsid kõige kõrgematele kohtadele Doris Kudre (5. koht) ja Maria Leping (7. koht). Mai lõppu jäid ka Leedus toimunud Balti meistrivõistlused orienteerumisjooksus, kus osalesid Reigo Teervalt ja Kristjan Linnus.
Loovust ja teotahet näitavad üles mini- ja õpilasfirmades tegutsejad. Oli üsna tavaline, et õpilasfirma Vajalik naases riigisisestelt võistlustelt erilise auhinna või preemiaga.
Neid märgati ja tunnustati ka Riias toimunud rahvusvahelisel õpilasfirmade üritusel.
Õppimist, heade tulemuste saavutamist ja silmaringi laienemist toetavad tegevused
Kooliaasta on olnud vaheldusrikas. Igasse nädalasse on ikka juhtunud või planeeritud mingi üritus, õppekäik vms tegevus, mis toetab konkreetset õppeainet või on üldhariva eesmärgiga (nt metsaistutustalgud, keskkonna- ja riigikaitselaager jne). Mitmed sügisel TÜ Teaduskooli poolt pakutud kursustel osalejad said koolilõpuaktusel kätte tunnistused läbitud teemade kohta - hea võimalus täiendavaks koduseks enesearenduseks. Teaduskooliga tegi kool koostööd veel teisitigi: liitusime nende poolt pakutud füüsika ja keemia õpikodade programmiga, kus huvilistel õpilastel (8.-10. klassid, 15 osalejat) oli võimalik nende teadustega lähemat tutvust teha. Tasuta lisaõpe - st põhjalikud, eksperimentide ja laboratoorsete töödega illustreeritud teadustunnid toimusid Värska Gümnaasiumis 14 korral õppeaastas, tunniväliselt ja iga kord 4 tundi korraga. Loodusvaldkonda puudutavaid I-II kooliastme keskkonnahariduslikke ettevõtmisi ja kolme teemapäeva (vesi, maa, õhk) läbiviimist toetas KIK. Jätkuvalt on olnud terve rida üritusi ja ettevõtmisi seotud majandusõpetuse (sh õpilasfirmade tegevus) ja kodukoha kultuurilooga (nt Setomaa koolide ühised ettevõtlus- ja pärimuspäevad). Soiku ei ole jäänud ka huvialaringide töö. Mudilaskoori lauljad ja sügisel loodud I kooliastme rahvatantsurühma liikmed osalesid mai viimasel pühapäeval maakonnakeskuses Kolme Põlvkonna Peol ning ettelaulmisel I kategooria pälvinud lastekoor ning II kooliastme rahvatantsijad pakivad varsti vajalikud asjad ja sõidavad Tallinnasse koolinoorte lauluja tantsupeole.
Värska Gümnaasiumi aulas on olnud alati palju huvilisi, kui Värska Muusikakool on organiseerinud siia järjekordse koolikontserdi (viimane lausa õpitoaga!). Muusikakooliga on ikka tore koostööd teha. Kui majas on külalised (nt mai keskel käisid meil lahtiste uste päeval Mikitamäe kooli 8. ja 9. klass) või tegemist kooli korraldatud üritusega, siis toredad Sõõriq´, kes lühikese ajaga populaarsust kogunud nii piirkonnas kui maakonnas ja ehk kaugemalgi, on meelsasti olnud nõus oma pillilugudega üles astuma. Kooli õpilasomavalitsuse juhi, peatselt lõpetava gümnasisti Evelin Ämariku lõõtsamäng on kõlanud ka Brüsselis võõrsil elavate eesti laste ees. Alati on tore esinemas näha ka meie Hysteria tüdrukuid. Need on eeskuju väärivad õpilased ja tegevused. Omaalgatuslikult ja pideva treenimise-harjutamisega jääb nii klassi- kui koolikaaslastele kindlasti meelde ka Jaan Roose - andekas slackline rider, kes osales ka selle ala rahvusvahelistel võistlustel Saksamaal.
Saksamaaga on seotud ka meie selle õppeaasta õpilasvahetusprojekt. Kevadine sakslaste võõrustamine meie peredes jättis külalistele sügava mulje ja vaid positiivsed emotsioonid ning seetõttu on suur bussitäis Värska ja naaberkooli Mikitamäe õpilasi oodatud juuli teisel nädalal vastukülaskäigule Saksamaale. Aitäh võõrustanud peredele ja toredat reisi lastele! Tänud kõikidele vanematele, kooli töötajatele, teistele toetajatele- abilistele-mõttekaaslastele.
Koostöös on tehtud, jõutud ja saavutatud palju. Head puhkuseaega!
