Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik. Foto: Külli Tatter Nõmme Sõnumid
Suvel 35-aastaseks saav Terik on õppinud sotsiaaltööd ning praegu on tal Tallinna Ülikoolis lõpusirgel magistriõpingud riigiteaduste alal. Enne poliitikasse tulemist oli ta tegev kolmandas sektoris. Sellest perioodist võib kindla sti suurima saavutusena esile tuua sihtasutuse Õpilasmalev ülesehitamise.

Teriku sõnul on ta Piritalt saadud kogemuse tõttu lihtsamas olukorras, sest siin ta enam ametit õppima ei pea. «Linnasüsteem on sama ning neid kontakte ja oskusi, mis varasemas töös tekkinud, saab nüüd rakendada Nõmme heaks. Mõned töölõigud on Piritaga sarnased. Tooksin esile näiteks tundlikud planeeringud. Praegu päevakorral olev Sanatooriumi pargi olukord on ehk veidi võrreldav Pirita TOPiga. Teede seisukord on Nõmmel halvem, sotsiaalprobleemid on mõnes lõigus suuremad kui Pirital,» selgitas Terik.

Avatud tööstiil õigustab end ka Nõmmel

Üheks Nõmme kitsaskohaks on linnaosavanema arvates jalakäijate liiklusturvalisus. «Nõmme on vana piirkond, mida planeerides ja teedevõrku kavandades ei olnud võimalik ette näha sellist liikluskoormust nagu siin praegu on. Paljudes kohtades puuduvad kõnniteed ning olemasolevad vajavad mitmel pool rekonstrueerimist,» rääkis Terik. «Aasta alguses kohtusin abilinnapea Kalle Klandorfi ja kommunaalameti juhi Ain Valdmanniga. Kohtumise järel võin kinnitada, et sel aastal rekonstrueeritakse lõpuks Hiiu tänav, samuti tehakse korda Võidu tänav Pihlaka ja Valdeku vahelisel lõigul, kavas on Vabaduse puiestee pindamine. Elanike soovil korrastatakse Trepi tänava trepp. Hiiu tänava remondist tekkivat freesasfalti plaanime kasutada aga mitmete teepeenarde värskendamiseks, et jalakäijad ei peaks kõnnitee puudumise tõttu sopas trampima,» tõi linnaosavanem välja mõned suuremad tänavused kommunaalvaldkonna tööd.

Terikule meeldib rattaga sõita. Oma sportlikku hobi kasutab ta ka töös. «Rattaga sõites näeb asju, mis autoaknast ei paista. Kui elanikul on mõni mure, siis võib alati julgelt ligi astuda. Inimene on suhteliselt individualistlik ning eelkõige läheb talle korda tema kodutänaval toimuv. Kindlasti ei tohi inimese näiliselt personaalsesse probleemi suhtuda ükskõikselt. Usun, et selline avatud tööstiil õigustab end ka Nõmmel.»

Linnaosavanemana on Terik pidanud kokku puutuma ka Rail Balticu temaatikaga. «Selles osas oleme suuremate seltside ja halduskoguga ühel nõul, et see ei peaks läbi elurajooni minema. Mõte, et siit saaks kiiresti Euroopasse, on iseenesest hea, aga väike Nõmme seda koormust ei taluks,» rääkis Terik.

Probleemiks strateegiadokumentide puudumine

Eks Nõmmel ole veel mitmeid teemasid, millega linnaosavalitsus peaks põhjalikumalt tegelema, kuid kõigepealt on vaja selgeks arutada, kui perspektiivikad need on. «Tihti inimesed ei mõista, miks mõne otsuse langetamine ei sünni tunni-paari või mõne päevaga. Mõni protsess on avalikus sektoris pikk ja keeruline. Sellise lähenemise miinuseks on see, et inimese jaoks on mõni asi aja- ja töömahukam. Positiivne on aga see, et otsused on läbimõeldumad ega sõltu nii palju ühe inimese suvast. See ei looks stabiilset keskkonda, poliitiline võim võib ju muutuda, aga otsused peaksid olema prognoositavad ja lähtuma reeglitest.»

Üheks kitsaskohaks peab Terik linnaosa jaoks oluliste strateegiadokumentide puudumist. «Nõmme linnaosal puuduvad kehtiv arengukava ja üldplaneering.»

Teriku sõnul ei saa kõigile alati meeldida ja mõnikord tuleb linnaosavanemal langetada ka ebapopulaarseid otsuseid. «Kui veidi kalambuuritseda, siis poliitik mõtleb järgmistele valimistele, riigimees järgmisele põlvkonnale. Elutempo on kiire ning munitsipaaltasandil võib juhtuda, et järgmisele põlvkonnale mõeldes tehtud otsused otsustatakse vahepeal mitu korda ümber. Siiski usun, et igapäevaselt teevad kõik omavalitsused tööd elanike huvisid silmas pidades. Samas riigimehelikkust võiks alati rohkem olla, igas valdkonnas,» märkis linnaosavanem.
___________________________________________________________________

Kommentaar:

Eri Klas
dirigent

Olen Tiit Terikuga kokku puutunud nii Pirita elaniku kui ka Pirita kloostri varemetes toimuva Birgitta festivali kunstilise juhina. Tiidul on festivali arendamise juures olnud oluline roll. Linnaosavanemana oli ta väga tähelepanelik, täpne ja abivalmis.