Tervisliku ja maitsva menüü koostamise põhimõtted Sipsiku lasteaias
Toit peab olema kindlasti tervislik, aga eelkõige siiski maitsev
Sipsiku lasteaia menüüsse on valitud toidud, mis on hea toitainete koostisega ja samas ka isuäratavad ja maitsvad. Korrigeerime lasteaias koos kokkadega retsepte selliselt, et lastele toit maitseks ja samas õpiksid nad ka tasapisi erinevaid tervislikke toitusid armastama. Retseptide valimisel püüame end lapse olukorda panna ja mõelda, kas talle see toit võib meeldida.
Alles siis hakkame retsepti nö tuunima, lisades sinna toiteväärtust tõstvaid koostisosi, mis retsepti huvitavamaks ja maitsvamaks muudab.
Kasutame toitudes rohkem köögivilu, puuvilju, marju ja kaunvilju
Need on toiduained, mida kipume üsna tihti oma igapäevamenüüst peaaegu unustama. Sipsiku lasteaia menüüs on köögivilju ligikaudu 4 portsjonit, millest 2 portsjonit toorel kujul vahepalana köögiviljaviiludena ja lõuna- või õhtusöögi juurde salatina. Ülejäänud 2 portsjonit saavad lapsed lõunaja õhtusöögi toitude seest. Puuviljade ja marjade igapäevane kogus jääb umbes 2 portsjoni piiresse, millest ühe portsjoni pakume lastele õhtuse vahepalana ja teine portsjon sisaldub eelkõige magustoidus. Kaunvilju pakume lastele keskmiselt 1 portsjoni päevas. Kaunviljadest kasutame kuivatatud ja külmutatud herneid, punaseid, valgeid ja rohelisi ubasid, läätsesid ja kikerherneid.
Lisame neid suppidesse, kastmetesse, püreestatult kotlettidesse ja valmistame nendest ka võileivakatteid. Eelpool nimetatud köögiviljade, puuviljade ja kaunviljade kogused ei taga veel lapse organismi heaks toimimiseks piisavalt vajalikke toitaineid, kuid loodame veidi ka kodusele tervislikule toiduvalikule, kust laps võiks saada veel vähemalt 1 portsjoni köögivilju, 1 portsjoni puuvilju ja 1 portsjoni kaunvilju. See tähendab, et õhtusöögi supi, salati, prae sisse või juurde võiks kindlasti kuuluda köögivilju ja kaunvilju ning vahepalaks või magustoiduks üks peotäis puuvilju, marju. Selliselt toimides oleme üheskoos lapse tervisele tugeva vundamendi ehitanud.
Meie toitudes on pähkleid, seemneid ja neitsioliiviõli
Pähklites ja seemnetes on lapse areneva organismi jaoks hädavajalikke asendamatuid rasvhappeid. Neis leidub omega-9, omega-3 ja omega- 6 rasvhappeid. Esimesed kaks rasvhapet on aga eriti tähtsal kohal, kuna tänapäevane toidulaud kipub nendest üsna tühi olema. Pähkleid ja seemneid lisame me küpsetistesse, salatitesse, osadesse pastatoitudesse ja vormiroogadesse, kotlettide paneeringutesse ja mõnikord kasutame magustoitude ja putrude kaunistamisel. Salatites ja muudes külmtöödeldud toitudes kasutame alati rasvainena neitsioliiviõli. Osaliselt ka kuumtöödeldud (alla 175kraadisel kuumutamisel) toitudes. Koduses toidus tasuks kindlasti eelistada rafineeritud rapsiõlile neitsioliiviõli (extra virgin).
Kommi asemel andke lapsele krõbistamiseks seemneid või pähkleid, eriti hästi sobivad kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, seedermänniseemned, mandlid, india pähklid, sarapuu- ja kreekapähklid.
Täisteraviljad on tähtsad
Oleme laste toitudes viinud miinimumini rafineeritud nisu ja riisi kogused. Kasutame valge nisujahu asemel erinevaid jahusid teistest teraviljadest, nagu odra-, rukki-, kaera- ja tatrajahu.
Toitudes kasutatav riis ja makaronid on osaliselt täistera ehk pruun riis, osaliselt rafineeritud. Ka rafineeritud suhkrut ei kasuta me rohkem kui 2 tl lapse kohta päevas (keskmiselt).
Täisteraviljadest valmistame hommikupudrud. Tatrast ja kruupidest või pruunist riisist salateid või pajaroogasid. Leiba pakume supi ja prae kõrvale, vahel on võileivaaluseks hoopis sepik, näiteks speltasepik.
Saia Sipsiku lasteaias ei pakuta, sest see on valmistatud rafineeritud nisujahust ja võib sisaldada ka töödeldud taimset õli ehk margariini.
Piimatooted tasakaalu
Sipsiku lasteaia menüüs on piimatooteid 2 portsjonit. Eesti riiklikud toidusoovitused lubavad tarbida piimatooteid kuni 3 portsjonit, Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon aga kuni 2 portsjonit ööpäevas. Piimatoodete puhul on kõige olulisem, et need oleksid võimalikult naturaalsed ja oma loomuliku rasvasisaldusega.
Parim piim on mahepiim ja sellest toodetud piimaproduktid. Meie saame mahepiimana kasutada kohupiima, jogurtit ja kodujuustu.
Piimasaadusi sisaldavad meie menüüs pudrud, piimasupid, vormiroad, osad lihakastmed ja püreesupid, samuti paljud magustoidud ja võileivakatted.
Kala, muna, linnuliha ja loomaliha
Jälgime, et menüü sisaldaks keskmiselt vähemalt pool muna päevas. Muna on väga suure toiteväärtusega toiduaine ja laps vajab iga päev vähemalt ühe muna iga päev. Kala pakume võimalusel 2 korda nädalas, ühel korral lõunasöögil põhiroana, teisel korral võileivakattena või põhiroana õhtusöögil.
Iga päev pakume lõunasöögi põhiroana kas kala, linnuliha või loomaliha, et nädala lõikes oleks esindatud sealiha, veise või muu loomaliha, kana ja kala. Kolmapäevad on meil aga lihavabad, mis tähendab, et sel päeval on esindatud loomsetest saadustest vaid piimatooted, muna või kala.
Sipsiku lasteaias ei kasutata maitsetugevdajat sisaldavaid toiduaineid
Toitude maitsestamiseks oleme leidnud maitsetugevdajat sisaldavatele tavapuljongipulbrile ja maitseainetele huvitavaid alternatiive. Kasutame eelkõige puhtaid maitseürte, ürdisegusid või värskeid maitsetaimi koos mõõduka soola ja pipraga. Lihata köögiviljasuppides kasutame öko puljongipulbrit.
Tähtis on toiduainete kvaliteet ja päritolu
Tervisliku toidulaua saab tagada ainult sellisel juhul, kui kasutatav tooraine on naturaalne ja värske. Tavatoiduained on suures osas töödeldud, mis tähendab, et lisaks tooraine kasvatamisel lisatud sünteetiliste väetiste, taimekaitsevahendite ja ravimite kasutamisele, lisatakse toiduaine töötlemisel kirka värvi saamiseks, pikema säilivusaja ja paremate maitseomaduste saavutamiseks või muudel põhjustel erinevaid sünteetilisi lisaaineid (säilitusained, värvained, maitse- ja lõhnatugevdajad jms), mis mõjuvad lapse pisikesele organismile tunduvalt ohtlikumalt kui täiskasvanule! Sipsiku lasteaias kasutatakse puhtaid toiduaineid, milles ei ole sünteetilisi lisaaineid ning mis on töötlemata või võimalikult vähe töödeldud.
Osaliselt kasutame ka mahetoodangut ja talutooteid, mille osakaalu püüame vastavalt võimalustele pidevalt suurendada ning eelistame Eesti päritolu toiduaineid.
Lõpuks räägib meiega ikkagi tühjaks söödud taldrik ja pudrune suu
Laps hoolib alateadlikult väga oma tervisest ja kui ta teab, mis on talle hea ja mis mitte, teeb ta oma valikuid osavamalt!
Ta õpib nii kodus kui lasteaias ja seetõttu soovime meie Sipsiku lasteaias anda lastele eluks kaasa teadmised tervist hoidvast eluviisist. Meie eesmärgiks on õpetada lapsed hästi sööma, et nad kasvaksid tugevateks, energilisteks ja terveteks noorteks ja täiskasvanuteks! Uute maitsetega harjumine ja harjutamine on pikk protsess, mis nõuab järjepidevust ja kannatlikkust.
Ärge andke alla ka teie - lapsevanemad! Sipsiku lasteaia lapsed on tervislikud toitumispõhimõtted omaks võtnud ja taldrikud/kausid on peaaegu alati tühjaks söödud!
Paindlikku järjekindlust ning julgust ja tahet harjumuste ümberkujundamiseks!
Reelika Õigemeel
Fiile OÜ toitumisnõustaja
reelika@fiile.ee
Kristina Mägi
Kohila lasteaed Sipsik direktor
sipsik@kohila.ee
