Uus tn 1a renoveeritult. Foto: Valdur Vacht

Ühe vana maja uuestisünd toimus Keila kesklinnas aadressil Uus tänav 1a.

Maja haldava korteriühistu juhatuse liige Merike Tugi ütles, et väga vana nende maja ei olegi. „Oleme kuulnud, et maja on ehitatud viiekümnendatel, asendiplaanist leidsime, et maja on plaanistatud 15.10.1959. Elamus on kaheksa korterit, kahjuks ei ela majas enam ühtegi inimest maja valmimise algusest. Mina ise kolisin majja 2004, vanimad elanikud on aastast 1996.

Plaan maja renoveerida tekkis juba 2009, kohe, kui ühistu moodustati. Renoveerimisega hakkasid tegelema ühistu liikmed Malle Toman ja Merike Tugi. Maja oli halvas seisus. Katus lasi läbi, soojakadu oli suur, kuna maja soojustus oli ära vajunud, aknad amortiseerunud, sokkel praguline.

Merike Tugi sõnul oli kõige raskem algus. „Me ei teadnud, millest alustada, kelle poole pöörduda. Majas olid ka üürivõlgnikud, kellega tuli tegeleda. Kui leidsime lahenduse üürivõlglastega, siis olid ka korteriomanikud nõus võtma pangalaenu ja valima ehitaja, kellega teeme koostööd.“

Kõige rohkem aega nõudsid renoveerimisprojekti koostamine ja kinnitamine. Ehitajaga sujus algstaadiumis plaanipäraselt, lõpp kippus venima. „Kui peaksime uuesti alustama, siis alustaks teisiti,“ nentis Merike Tugi. „Kindlasti peab ehitusel olema tugev järelevalve tehtud töödele, sest me ise ei ole ehitajad ja kõiki nüansse ei tunne.“

Uus tänav 1a renoveerimine.
Foto: Valdur Vacht

Mis meeldib vastremonditud maja juures kõige enam?

Merike Tugi: „Oleme rahul oma uues kuues majaga. Loodame, et hoiame kokku küttekulusid. Tulevikus on plaanis ehitada maja ümber aed ja aia sisse rajada haljastus.“ Uus tn 1A maja renoveeris Estlander Grupp OÜ. Firma juhataja Andres Kaar ütles, et puitmajade renoveerimine ongi nende põhitöö. Taolisi vanemaid puitmaju renoveerivad nad aastas umbes kümmekond. Teist sama palju või veidi rohkem tehakse uute hoonete katuseid ja fassaade ning muud renoveerimis- ja ehitustööd. Kokku on objekte olenevalt aastast 20-30.

Miks ehitajad eelistavad ehitada pigem uut maja kui renoveerida vana?

Andres Kaar: „Uue maja ehitamise puhul, alates vundamendist, on kõik ehitaja endi kätes. Pädeva ehitaja puhul kulgeb ehitamine tavaliselt suuremate üllatusteta ning iga järgnev samm on võimalik juba eos ette mõelda. Paigaldatavad materjalid on kvaliteetsed ning nende külge iga järgneva kihi ehitamine on loogiline, kui asju tehakse õigesti. Seinu on hea laduda, kui vundament on korralik, katust on hea ehitada, kui alusmüür on tugev ning fassaadi on lihtne paigaldada, kui alusseinad on sirged. Vana maja renoveerimise puhul aga teinekord see asi nii lihtsalt ei lähe. Üllatusi võib ette tulla igal sammul, eriti puitmajade renoveerimise puhul. Avad seinad ja avastad, et uut seina pole millegi külge kinnitada, kuna maja põhikonstruktsioon on samuti mäda. Keerulisemateks probleemideks vanemate puitmajade renoveerimisel on tavaliselt pehkinud vahelaetalad ning seinapalgid.

Vana maja renoveerimist tuleks alustada väljastpoolt sissepoole, mitte vastupidi. Esmalt tuleks renoveerida fassaad ja katus ning seejärel alustada sisetöödega. Tihtilugu on tehtud aga vastupidi. Inimestel on teostatud korterites sisetööd, ning seejärel tellitakse ehitusettevõte renoveerima katust ja fassaadi. Renoveerimistöö- de käigus võib aga selguda, et majapalk on osaliselt pehkinud ja vahelaetalad vajavad vahetamist. Remonti tehes on aga kogu siseviimistlus ehitatud pehkinud konstruktsiooni külge. Uue maja ehitamisel taoliste probleemidega silmitsi seista aga ei tule.“

Ehitaja sõnul polnud kiita samuti Uue tänava maja seisukord. „Hoone põhikonstruktsiooniks on puitkarkass, mille peale oli kinnitatud täislaudis. Seesama täislaudis hoidiski aga kogu maja püsti, kuna karkassi sisse ei olnud paigaldatud mitte ühtegi diagonaali. Soojustuseks oli majal saepuru, mis ka enamasti ära vajunud. Positiivsena võib välja tuua, et seinakarkass ja olemasolev katusesarikas olid heas seisukorras,“ hindas Andres Kaar maja nagu arst patsienti. „Palju aega kulus voodrilaua, aknaümbruste ning vahekarniiside ehitamise peale. Kuna fassaad sai ehitatud sirgeks ning aknaid fassaadi järgi sirgeks ei paigaldatud, kuna see tähendanuks ka kõigi sisemiste aknapalede viimistlemist, siis seetõttu oli keskmisest rohkem tööd aknaümbruste vormistamisel. Iga akna põselaud tuli lõigata kiilu. Tarvis on hoovi pool veel ukseümbrus lõpetada. Lepinguliste töödega peaksime saama ühele poole järgmiseks esmaspäevaks,“ andis ehitajate ülemus lubaduse.