Väike-Maarja vald

Konverentsi avas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes ütles, et Eesti on ainuke paik, kus eesti keel saab kasvada ja kesta. President soovis kõigile head koostööd ja takti meie tähtsaima ühisvara saatuse kujundamisel.

Väike-Maarja vald

Vallavanem Indrek Kesküla ütles oma tervituses: „On suur rõõm, et Jüri Silla ja Irma Silla poolt algatatud Wiedemanni keeleauhind on ajas püsima jäänud ning kasvanud väärikaks riiklikuks keeleauhinnaks, millega on võimalus tunnustada eesti keele hoidjaid ja väärtustajaid." Ta lisas: "Väike-Maarjas sündinud legendaarse Georg Lurichi eesmärgiks oli terve ja aktiivne eesti rahvas. Soovin, et me kõik koos moodustame rahvana kokku nii öelda Lurichi mõõtu vaimu ja väe eesti keele tervise suunamisel ja selle väärtustamisel. Just siis on meil võimalus rääkida emakeelsest Euroopast." Eesti keele arengukava aastateks 2011-2017 kõrval peab Indrek Kesküla väga tähtsaks eelmise aasta F. J. Wiedemanni keelauhinna laureaadi Mari Tarandi ütlust: "Iga eestlase isiklik tegu on see, mis meie emakeele tervise ja elu määrab."

Laureaatide poolt ütles avasõna Wiedemanni keeleauhinna 2004. aasta laureaat Viivi Maanso, kes tõdes, et ükski kuitahes hea algatus ei lähe edasi, kui ei ole selle edasiviijaid. Wiedemanni keeleauhinnal on edasiviijaid jätkunud. Kauaaegse õpetajana rõõmustas ta, et Väike-Maarjas on õpetajad tublid kaasalööjad ning on suutnud keelehuvi äratada ka õpilastes. Õpilasuurimustest on välja kasvanud mitmed sisukad keelekonverentsi ettekanded. Ta rõõmustas ka selle üle, et gümnaasiumi tütarlastekoori laul saadab igal aastal laureaatide nimipuude istutamist, seda ka siis, kui mõnikord tibab taevast raheterasid.

Kahepäevase konverentsi kavas oli 21 ettekannet. Kaks tihedat konverentsipäeva käsitlesid keeleteemat mitme kandi pealt. Ettekanded olid jagatud viide erinevasse blokki: õpilas- ja üliõpilasettekanded, keeleauhinnavaldkondade ettekanded, leksikograafiaettekanded, fennougristika ettekanded ja keeleplaneerimisettekanded.

Konverentsil esinesid kõik ettekandjad oma emakeeles. Nii palju erinevaid keeli pole siinkandis korraga veel kuuldud ja mõnda keelt kuuldi kindlasti lausa esimest korda. Ettekanded kõlasid eesti, liivi, mari, udmurdi, komi, saami, saksa ja ungari keeltes. Konverentsi mapid sisaldasid kõigi võõrkeelsete ettekannete tõlkeid. See võimaldas üheaegselt kuulata keele kõla ning jälgida ettekande sisu.

Tänavuse laureaadi Valve-Liivi Kingisepa ettekanne oli teemal „Eesti kirjakeele sõnavara kujundajate ja uurijate jälgedel".

Keeletammikusse lisandus sel aastal kaks tamme. Valve-Liivi Kingisepp istutas oma nimipuu, Wiedemanni keeleauhinna asutamise aastapäeva puhul istutas aga tamme Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Konverentsi käigus esitleti raamatuid „Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 25" ja Jüri Valge „Kas siis selle maa keel ...?".

Väike-Maarja muuseum koostas konverentsiks ülevaatliku keeleauhinnateemaline näituse.

Konverentsi mõlemast päevast tegi veebiülekande Tartu Ülikooli multimeediakeskus. Seda saab järelvaadata aadressil www.uttv.ee

Esimene konverentsipäev lõppes haridus- ja teadusministeeriumi vastuvõtuga õppekeskuse saalis, kus konverentsil osalejaid tervitas asekantsler Madis Lepajõe. Maitsekalt kaetud  vastuvõtulaua ja heal tasemel teeninduse eest hoolitsesid  õppekeskuse õpilased-õpetajad.

Konverentsi korraldasid Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Emakeele Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Väike-Maarja Gümnaasium, Väike-Maarja Vallavalitsus ja Väike-Maarja Õppekeskus, toetasid Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

F. J. Wiedemanni keeleauhinna on saanud kokku 33 keeleinimest:
1989 Henn Saari
1990 Hella Keem, Erich Raiet
1991 Pent Nurmekund
1992 Rein Kull, Valev Uibopuu
1993 Rudolf Karelson, Uno Liivaku
1994 Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
1995 Lennart Meri
1996 Juhan Peegel
1997 Eduard Leppik
1998 Mari Must, Huno Rätsep
1999 Tiiu Erelt, Uno Mereste
2000 Ellen Uuspõld
2001 Ülle Viks, Eduard Vääri
2002 Valdek Pall
2003 Mati Hint, Helju Vals
2004 Viivi Maanso
2005 Haldur Õim
2006 Heldur Niit
2007 Kristiina Ross
2008 Mati Erelt
2009 Ilse Lehiste
2010 Ain Kaalep
2011 Tiit-Rein Viitso
2012 Mari Tarand
2013 Valve-Liivi Kingisepp