Valmis Kiisa Vabaaja Keskuse projekt
2006. aastal alustati uue rahvamaja ja noortekeskuse projekteerimist, kuid tookord tööd takerdusid. Siis ilmnes, et ka raamatukogu vajab hädasti uusi ruume. Samuti sai selgeks, et valla lõunapiirkonna seltsingute liikmetelgi oleks tarvis kusagil koos käia.
Vallavanem Kuno Rooba sõnul jätkas OÜ Ase Projekteerimise Büroo uue hoone kavandamist 2010. aastal, kuid seekord projekteeriti maja, kuhu saaksid kolida kõik täna halbades tingimustes olevad vallaasutused - rahvamaja, raamatukogu, noortekeskus. 2011. aasta kevadel sai projekt valmis. Kiisa kaupluse kõrval asuvale krundile planeeritud funktsionaalsesse majja on kavandatud ruumid ka valla lõunapiirkonna seltsingutele. Projektis on hoone nimetatud Kiisa Vabaaja Keskuseks.
Uus maja on kavandatud Harju Tarbijate Ühistu kaupluse kõrvale Kurtna tee 8 asuvale 14 509 m2 suurusele krundile. Vaba aja keskuse majaalune pind on 1065 m2, hoone suletud netopind 2157 m2. Majal on kaks korrust ja keldriruumid. Raamatukogule on hoones planeeritud ligi 250 m2, selle hulgas on ka 23 m2 suurune töötaja kabinet. Mõeldud on, et mingi pinna peaks saama anda ka postkontori käsutusse, kui selline vajadus tekib. Noortekeskus saab samuti kaks ruumi - töötaja kabineti ja noortele mõeldud ruumi. Kuid noortekeskuse külastajad-töötajad võivad vajadusel kasutada ka uue keskuse teisi tubasid-saale. Seltside käsutusse on mõeldud kaks ruumi. Kindlasti võiks vaba aja keskuses leida uue kodu Kiisa alevikuselts, kuid ka Kiisa-Kurtna-Tagadi-Roobuka pensionäride ühendus ja võib-olla teisedki valla lõunapiirkonna seltsid-seltsingud-ühingud.
Kõige suurem pind on uues keskuses planeeritud rahvamajale: kaks kabinetti töötajatele, köök, kollektiivide ruum, kaks helikindlat tuba pillimeestele-lauljatele harjutamiseks, lavatagune ruum. Ja muidugi lava ja saal. Lava tuleb uude hoonesse 72 m2 suurune, nii saavad tulevikus Kiisal esineda ka suured teatritrupid ja orkestrid. 200ruutmeetrises kahe korruse kõrguses saalis on 195 istekohta. Moodne tehnika võimaldab teha toolidest trepistikku, istmeid lava alla ja tagasi sõidutada. Ka akustiliselt on püütud leida parimad lahendused.
Kiisa uus keskus on kavandatud hästi funktsionaalsena, tulevikus on plaanis ruume võimalikult palju ristkasutada.
Kuno Rooba sõnul momendil vallavalitsusel Kiisa Vabaaja Keskuse ehitamiseks raha ei ole. Küll aga püütakse hoolega jälgida kõiki võimalusi - kui näiteks avaneb mingi fond või meede, mis selliste hoonete rajamist toetab, ollakse valmis kiiresti rahastustaotlust kirjutama. Sest projekt on nüüd olemas.
