Nominendid olid: nelja lapse ema Aina Saarma, kes juhib koduõendusettevõtet Medendi OÜ ja töötab samas asutuses koduõena Viimsi, Muuga ja Pirita piirkonnas ning haiglas Fertilitas rehabilitatsiooni juhina. Ta rajas Viimsi munitsipaallasteaedadesse rehabilitatsioonirühma ja koordineerib seda, juhib Randvere kooli rehabilitatsiooni osa ja tegeleb valla erivajadustega lastega; nelja lapse ema Margery Lilienthal, kes on Viimsi Lasteaedade direktor ning kelle alluvuses on kaheksa lasteaeda; ja kolme lapse ema Riina Aasma, Rannarahva Muuseumi tegevjuht.

Mullu aasta naise tiitli pälvinud Külli Talmar ütles: "Möödunud aastal oli tore tunne, et mind on märgatud. Soovin kõigile sama toredat tunnet, mida mina tundsin eelmisel aastal."

Nominentide soovituskirjad olid sisukad ja põhjalikud. Leheruum on piiratud, seetõttu on siin vaid katkendid: "Aina Saarma osaleb Viimsi valla haridusteemalises sotsiaalvõrgustiku töögrupis ning räägib aktiivselt kaasa sotsiaal- ja tervishoiu arengukava väljatöötamisel. Ka on Aina Viimsi Invaühingu liige, mille tegemistele ta positiivsusega alati sära lisab. On imetlusväärne, kuidas Aina jõuab lisaks igapäevatööle ja perele tegeleda Viimsi valla erivajaduste laste ja teiste sotsiaalvaldkonna probleemidega, sest kõikides loetletud töögruppides osaleb ta vabast ajast. Aina on alati avatud uutele ideedele ja väga koostööaldis.

Ta teeb seda tööd südamega." "Margery Lilienthal on väga positiivne ja särasilmne inimene.
Ta on alluvaid hoidev juht, nõudlik, kuid ebatüüpiliselt väikese egoga. Ta kuulab inimesed ära. Margery on töörügaja, katsetaja, otsija. Teeb ise vahet ja annab ka oma alluvatele mõista, mis on elus kõige tähtsam, osutades perekonnale, tervisele, sõpradele. On spordi ja tervislike eluviiside tulihingeline austaja. Teeb ise sporti ja kaasab ka oma pere ja töökollektiivi. Margery oskab aega planeerida kodu ja töö vahel. Kuigi ta alluvuses on kaheksa lasteaeda, on ta suutnud kollektiivid liita ühtseks tervikuks."

Rannarahva Muuseumi tegevjuhi Riina Aasma tegevus on suunatud Eesti mere- ja rannakultuuri tutvustamisele ja uurimisele. Ta on edukas ja särav muuseumijuht. Koos muuseumi turundamisega tutvustab ta alati ka valda. Ta on ka rannarahva koja eestvedaja.
Ta on algatanud mitmeid debatte randlusest ja kalandusest ning osaleb aktiivselt Eesti merenduspoliitika arengukava komisjoni töös.
Ta pälvis 2012. a muuseumide eripreemia muinsuskaitse all olevate tuletornide kalendri eest.

"Ükski mees ei ole tugev ilma naiseta ega naine ilma meheta. Kui kodus tuge pole, ei tee kodus ega väljaspool kodu midagi ära," ütles Aina Saarma, kui oli tiitli ja sellega kaasnevad kauni salli ning hõbeprossi vastu võtnud. Aina Saarma abikaasa on erahaigla Fertilitase juht.

"Tunnustuse sain selle eest, et tegin midagi kogukonna heaks," arvas Saarma. "Mind on vallas ära kuulatud ja toetatud. Tänusõnad vallale."

Aina Saarma tütred iseloomustasid oma ema: "Kuigi meid on neli last, on ema alati kõigi jaoks olemas. Iga päev ei paistagi see võibolla välja, aga kui vaja, siis on ta olemas," rääkis Kaisa, kes õpib Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õendust.

"Vahel on ema karm, aga ta on õiglane," lisas Kadi.

Kaisa jätkas: "Me ei ole kunagi millestki puudust tundnud. Ema on meile kõik võimaldanud ja meie soovid täitnud, vaimses mõttes. Ükski probleem pole jäänud lahendamata, emaga koos leiame alati lahenduse."

Tartu Ülikoolis proviisoriks õppiv Kadi sõnas: "Ema põhimõte on: alati saab ja kõike saab, kuigi peab vaeva nägema ja selleks pingutama."

Margery Lilienthali kolleeg Eva rääkis oma ülemusest: "Ma olen 34 aastat Viimsi Lasteaedades töötanud, Margery on mu viies ülemus. Ta on esimene toetav juhataja.

Ta toetab oma töötajaid, hindab töötajate tööpanust ja on väga mõistev. Ta on superülemus."

Ja veel Ene Lille sõnavõtust: "Meie, vedakad, püüame ühiskonna koondportreed kaunistada, tõstes ausse väärtushinnanguid, mis muudavad inimeste toimimise jätkusuutlikuks. Teeme, mis meile tundub oluline. Väärtushinnangud on ühiskonna visiitkaart, nende najalt kasvab kõik muu. Et pisutki leevendada maffialaadset majandus- ja riigikorraldust, anname ühiskonnale väsimatult teada, et inimene on enamat kui raha ja karjäär.

Et inimene on harmooniline ja et ühiskond peab olema kõigile elatav. Et õnne saame ammutada eneste seest, meie lähedaste ja meie sootsiumi ühisosast. Et harmooniline ja väärikas inimestevaheline suhtlemine on maa sool."