Ühendkoorid Kubija laululaval. Foto: Kalev Zimmermann

III Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets, peadirigent Silja Otsar ja projektijuht Ursula Zimmermann jäid peoga väga rahule. „Kõik sujus suurepäraselt. Kogu pidu voolas mõnusasti oma sängis - nii nagu ühele jõele kohane," vihjab Zimmermann seekordse peo lavastuse keskpunktis olnud Võhandu jõele. „Suur rõõm oli näha nii võimsat rahvahulka Kubija mändide all, rahulolevaid lauljaid ja dirigente, külalisi kaugemalt ja uhkeid võrokaid. Tore, et võrokeste vahtsene lipp sai väärika sisseõnnistuse. Uma Pido on väetava toimega, eelkõige meile enestele, aga kindlasti ka Eestimaale laiemalt," on Zimmermann rõõmus.

Ursula Zimmermann tänab peo õnnestumise eest väga mõnusat ja heatahtlikku publikut, samuti kõiki toetajaid ja koostööpartnereid. "Selline suursündmus on ühisprojekt. Armastuse sünergiast saab tekitada suuri asju. Uma Pido on selle heaks tõestuseks." Korraldajad tunnevad ka rõõmu sellest, et korralduslikult kõik sujus, eriti hea meel on, et ühtegi tõsist juhtumit ei pidanud lahendama ei kiirabi ega politsei. "Ja veel tahaks ilmataati tänada - sooja päeva ja selle eest, et ta isegi sääsed Kubijalt minema ajas," peab Zimmermann silmas päikselist pidupäeva. 

Uma Pidol ei ole varem nii palju osalejaid olnud ning seda nii esinejate kui publiku mõttes. Laulukaare all esines umbes 3600 lauljat, publikuna kogunes pidu vaatama umbes 4500 inimest. Uma Pido sissejuhatus algas sel aastal Contra lipujooksuga 26. mail, kui Contra võttis ette 333 kilomeetri pikkuse jooksu läbi kaheksat ajaloolise Vana Võrumaa kihelkonna ning Setomaa. Võrokeste peopäev algas aga Keriguplatsi laadaga sama päeva hommikul ning kulmineerus vaatemängulise peakontsertiga Võru Kubija laululaval. Õhtu lõppes simmaniga, kus mängisid Untsakad.

Võrokeelse laulu- ja rahvapeo traditsiooni jätkav III Uma Pido tõi ühise laulukaare alla inimesi nii Põlva-, Võru-, Tartu- ja Valgamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist ning Soomestki. Tegemist on võro keele ja kohaliku kultuuri peoga, kus väärtustatakse võru kultuuri ja võrokeseks olemist ning tutvustatakse seda sõpradele ja tuttavatele väljastpoolt Võrumaadki. Uma Pido tunnuslauseks valitud "Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva' laulva'" iseloomustab võrokeseks olemist ja võrukeelset kultuuri nagu elujõulist puud - kui juured on kindlalt maas ja tugev tüvi tõuseb kõrgustesse, siis saab latv tuules õõtsudes vabalt laulda.

III Uma Pido sümbolpilli - kivipilli - mängivad kivipillimeister Riina Velmet ja Taisto Uuslail. Foto: Kalev Zimmermann

Pidu käib külakorda Põlva ja Võru vahet, et rõhutada Vana Võromaa ühtsust. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas. Seekordne leidis aset taas Võrus Kubija laulukaare all, 2016. a Uma Pido toimub jälle Põlvas. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Pidu korraldab MTÜ Võro Selts VKKF koostöös Võro Instituudi, Võru Linnavalitsuse, Võru Vallavalitsuse, Põlva ja Võru Maavalitsustega.

Ettevõtmist toetavad Eesti Kultuurkapital (rahvakultuuri sihtkapital, Võru, Tartu ja Põlva maakondade ekspertgrupid), Võru Vallavalitsus, Võru linn, Võru Instituut, Rahvakultuuri Keskuse Vana Võromaa kultuuriprogramm, Kohaliku omaalgatuse programm, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu LEADER-programmist, MTÜ Piiriveere Liider LEADER-programmist, Loovagentuur Maailm, Võru Empak AS, MTÜ Hinokad, Hiirepadi OÜ, AS Värska Vesi, Nopri Talumeierei, AS ARKE Lihatööstus, Taarapõllu talu, Elisa Eesti AS.

Meediapartnerid on Uma Leht, Lõuna Leht, Võrumaa Teataja, Maaleht, Eesti Ekspress ja raadio Elmar.