Suveti paeluvad möödujaid sinetavad rukkilille- ja punetavad moonipõllud. Linnarahvas käib nende taustal end kogunisti spetsiaalselt pildistamas. Aga kuidas need lilled sinna põllule saavad, kas tõesti põllumehed külvavad neid rahva rõõmuks?
„Moon põllul on puhas umbrohi ja lohaka põllumehe nuhtlus,“ nendib põllumees Madis Ajaots.
„Magunad on eelkõige umbrohud, nagu ka rukkilill,“ kirjeldab ökoloog Jaan Liira. „Umbrohud on omapärase ökoloogilise kohandumisega liigid – nad ootavad ära avatud mullaga hetke, et siis kibekiirelt idaneda, kasvada, õitseda, seemneid toota ja pudeneda mulda järgmist võimalust ootama.“
Põllumees püüab umbrohtusid hävitada, kuid täielikult ei õnnestu see kunagi. Kui mõnel aastal jääb kevadine töötlus tegemata, siis ongi meie põllud kas punased või sinised.
„Siin ongi põllumajandusteadusele mõtlemise koht – kuidas leida selline lahendus, et põllukultuur annaks hea saagi ning samas mesilastele väärtuslikumad umbrohud saaks ka õitseda.“
