Artišokk – kuninglik köögivili

Artišoki sügavlilla õis meenutab välimuselt karuohakat. Toiduks tarvitatakse aga veel puhkemata õienuppe, millel on kreeka pähkli sarnane maitse. Lisaks sellele on artišokk ka väärt ilu- ja ravimtaim.

Artišokki kasutatakse diabeedi, hepatiidi, ateroskleroosi, neerude ja maksa haiguste raviks. Tema õisik sisaldab rohkelt süsivesikuid, sealhulgas inuliini, mis soodustab seedimist ja alandab veresuhkrut. Samuti leidub selles B- ja C-vitamiini, karotiini ning antioksüdandina toimivat tsinargiini.

Euroopasse jõudis artišokk (Cynara cardunculus var. scolymus) tänu araablastele, kes selle Etioopiast läbi Sitsiilia ja Hispaania roomlasteni tõid. Viimased armusid sellesse taime otsekohe ja hakkasid teda kasvatama mitte ainult Itaalias ja Prantsusmaal, vaid kogu Vahemere piirkonnas. Sealsetes kliimatilistes tingimustes kasvab artišokk väga hästi.