Harilik päevalill on päikeselill

Päevalilled on oma jõulise iluga läbi aegade võlunud nii maalikunstnikke kui luuletajaid. Viktoriaanlikul ajastul oli päevalill pühendumuse võrdkujuks. Inkade ja asteekide kultuuris oli päevalill päikese sümbol.

Päevalille perekonna teaduslik nimetus on tuletatud Vana-Kreeka mütoloogilise päikesejumala Heliose nimest. Päevalille on mitmetes keeltes seostatud päikesega – sunflower inglise, Sonnenblume saksa ning auringonkukka soome keeles. Taime teaduslikus nimetuses on Helianthus tuletatud kreekakeelsetest sõnadest helios, mis tähendab päikest, ja anthus, mis tähendab õit.

Harilik päevalill on üheaastane taim korvõieliste (Compositae) sugukonnas. Tema tugev vars võib kasvada1–3, soodsates tingimustes kuni 5 m kõrguseks. Harilik päevalill on jõudnud ka Guinnessi rekordiraamatusse! 2014. aastal kasvatati Saksamaal päevalill, mis sirgus 9,17 m kõrguseks. Selle päevalillehiiglase õisiku imetlemiseks tuli üles ronida mööda spetsiaalselt ehitatud tellinguid.