Noortalunike juht Priidu Veersalu kasvatab Lahemaa rahvuspargis mahelambaid, seisab lambakasvatajate ja väiketalunike õiguste eest ning innustab noori vanemate talutööd jätkama.
„Loomadega looduses toimetamine on privileeg,“ teatab noor taluperemees Priidu Veersalu. Ta on rahul, et saab ise olla oma ettevõtmiste peremees. Sama soovib ta teistelegi: et vanemad annaksid õigeaegselt oma majandamise noortele üle – enne kui noorte huvi maaelu vastu on päriselt kustunud.
Oleme Iisaka talus Lahemaa rahvuspargis, kus külastajale avaneb tõeline taluidüll – ümberringi kadakased karjamaad, maaliline lambakari, pererahva hoolikalt rajatud kiviaiad, korras taluhooned.
Iisaka peretalus toimetab koos mitu põlvkonda. Taluohjad enda kätte haaranud poeg Priidu juhib talutegemisi koos elukaaslase Kädiga. Vanaperemees ehk isa Väino on abiks talutöödel ja traktoriroolis, ema Mare aga valmistab kauneid käsitöötooteid koos tütarde ning 96aastase vanaemaga.
Eelistab sinist tekselit
Priidu Veersalu võttis oma vanematelt Väino ja Mare Veersalult talupidamise üle 2015. aastal. Ta meenutas, et kui täisperemehena talus alustas, oli lambakarjas 75–80 looma, praeguseks on põhikarjas juba ca 110–115 utte, kevadel koos tallede ja karja täiendusega ligi 300 lammast. Priidu Veersalu ehitas 2017. aastal uue lambalauda, mis mahutab kuni 250 põhikarja looma.
Loomadega looduses toimetamine on privileeg.
Noor taluperemees on väga tõsiselt tegelenud tõuaretusega, minnes üle sinise tekseli tõugu lammastele. „Oleme toonud välismaalt – nii jäärasid kui uttesid –, et parandada karja geneetilist baasi,“ selgitas peremees. Uusi tõuloomi on toodud Soomest, Belgiast, Saksamaalt, Hollandist. Viimastel aastatel on selles karjas kasutatud ainult 100% veresusega sinise tekseli jäärasid.
Ka liigutakse karjakasvatusega mahetootmise poole.
„Meil on teise aasta ülemineku mahekari, nii et järgmisel kevadel on meie lambad täielikult mahedad,“ teatas peremees. Ta selgitas, et mahekarja ei areta ta rahalistel eesmärkidel, pigem missioonitundest, et saaks tarbijatele pakkuda võimalikult väärtuslikku toitu.
Iisaka talupere on aastate jooksul taastanud üle 50 hektari poollooduslikke kooslusi, samuti on taastatud üle kilomeetri kiviaedu.
Talu areneb mitmes suunas
Iisaka talu üks eesmärke on oma tapa- ja töötlemispunkti avamine, et saaks ise kohapeal lammaste lihast väärtuslikke tooteid valmistada. Praegu kasutatakse teenust teistes töötlemiskeskustes. Nii saab siit osta lambaliha, vorste ning konserve.
Priidu Veersalu on MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse aseesimees. Seega seisab Iisaka talu peremees laiemalt kogu talumajanduse arengu eest. Ta ei ole nõus, et lambakasvatust nähakse pigem kahjumliku tegevusena.
„Lambakasvatus on selline majandamisharu, mis ei luba sul luksusjahiga sõita, aga leiva saab targalt toimetades kenasti lauale,“ tõi ta esile. Ent lisas, et ka lambakasvatus vaevleb energia kõrge hinna kriisis. „Väga oluline on, et suudaksime valitsuse ja erialaorganisatsioonide koostöös kriisi ületada, et ei tuleks rohkem juurde neid tootjaid, kes uksed kinni panevad,“ ütles Priidu Veersalu.
Maaleht, 29. september
