Vahendajad enam riigimetsast puitu kestvuslepingutega ei saa

Nii avalikkusel kui ka poliitikutel pinnuks silmas olnud RMK kestvuslepingute süsteem muutub. „See on meie kõigi mets ja peab olema arusaadav, mida me sellega teeme,“ ütleb RMK puiduturustuse osakonna juht Ulvar Kaubi.

Aasta algul tõstatasid keskkonnaorganisatsioonid meedias probleemi, et riigimetsast tulnud puidu müümiseks sõlmitavad kestvuslepingud puiduettevõtjatega pole avalikud ning on võimalik, et riik saab nende tõttu rahalist kahju. Kuigi süsteemis midagi seadusevastast ei tuvastatud, võttis suvel ametisse saanud uus keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) üheks oma südameasjaks kestvuslepingute ülevaatamise.

Pindala järgi on pool Eesti metsast RMK hallata, aga kuna suur osa sellest on kaitse all, siis puidust tuleb sealt umbes kolmandik. „Puit on Eesti kõige tähtsam loodusvara ning sellega tehtavad tehingud peavad olema avalikud,“ ütles RMK juhatuse esimees Mikk Marran. „Sama oluline on, et riigimetsast tulev puit looks Eestis maksimaalselt väärtust ja seda tehtaks keskkonda hoidvalt.“