„Lõpuks oleme ka meie riigile olulised!“ Miks on hooldustöötajate palgatõus toppama jäänud?
(15)Tuleva aasta 1. juulist jõustuv hooldereform lubab igale abivajajale hooldekodukohta tema pensioni eest ning madalapalgalistele hooldustöötajatele kauaoodatud palgatõusu. „Vähemalt saadab palgatõus hooldustöötajatele kauaoodatud sõnumi, et ka meie oleme riigile olulised!“ arvab hooldustöötajate seltsingu esimees Erika Pärnala.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson, kes on endine Eesti Ametiühingute Keskliidu juht, toob esile, et hooldustöötajatel on puudunud kollektiivne esindatus. „Peaks käima nii: hooldustöötajad ütlevad, et kui palk ei tõuse, siis ei tee tööd ka! Sel moel saaks tegelikult tagada regulaarse palgatõusu.“
Ka hooldustöötajate seltsingu esimehe Erika Pärnala sõnul on tervishoius töötavate hooldajate palk tõusnud tänu töötajate esindusorganisatsioonidele (nt Eesti Õdede Liit, kelle koosseisu kuulub ka hooldustöötajate seltsing). Sotsiaalsüsteemis aga kollektiivlepingute traditsioon puudub ja seega pole ka seal töötavatel hooldajatel palgatõusu.
„On küll mõned eeskuju näitavad hooldekodud, kes on tervishoiu kollektiivleppe aluseks võtnud, kuid need on pigem erandid. Üldiselt tundub, et ühiskond võtab hooldustöötajate madalat palka paratamatusena, kuigi iga palk on kokkulepe, mida saab muuta. Nüüd hakkab see kokkulepe lõpuks pisut paremaks muutuma,“ sõnab Pärnala.
Ta rõhutab, et hooldustöötaja ülesanded pole ainult söötmine, jootmine ja mähkmete vahetamine, on veel palju pisiasju. „Samas on praegu palk selline, et isegi valdkonna entusiastid ei saa selle töö tegemist endale lubada – elukallidus sunnib valima parema tasuga töö,“ leiab ta. Kas palgatõus töötajate puudust leevendab, saame Pärnala arvates tulevikus näha.
Loe ka:
