Et kuidagi eristada naise ja mehe poole pöördumist, nagu oli omal ajal kombeks Eesti riigis ning mitte nimetada naist „meheks“, pöördudes naisterahva poole sõnaga „seltsimees“, püüti kasutada sõnu „naiskodanik“ ja „meeskodanik“, mis tundus aga samuti äärmiselt kohmakas. Naisterahva poole pöörduda sõnaga „seltsinaine“ oleks olnud ka ülimalt kummaline.