Õpetaja Sirje Nootre: kirjandustunnis sünnib maailma mõtestamine
„Ma ei kasuta väljendit „kohustuslik kirjandus“, aga lugema kohustan õpilasi küll,“ ütleb esimesena aasta kirjandusõpetaja tiitliga pärjatud Sirje Nootre.
Kohtume õpetaja Sirje Nootrega, kui tal on seljataga juba viis kirjandustundi. Päev pärast me kohtumist saan temalt kirja. Kirja õpetajalt: „Tegelikult ei jõudnud me üldse paljudest olulistest asjadest rääkida. Näiteks, kuidas võrdlemine ja riigieksamite edetabelid panevad õpetajate õlgadele tohutu koorma; et eesti keele ja kirjanduse õpetajate kodune töö on tasustamata, nii et õpetaja olla ongi elustiil, mitte amet; et noortel õpetajatel on koolis oluliselt raskem kui minuvanustel omal ajal; et digitehnoloogia ei ole nuhtlus, vaid targalt kasutades toetab nii õppijat kui õpetajat ja laseb mõttel lennata. Küllap õppematerjalide loomise ja jagamise eest – nii netis kui koolitustel – mulle see tiitel ja au ootamatult osaks sai...“
