Metsandust nähakse sel nädalal avaldatud IPCC kliimamuutuste raportis lahendusena, mitte probleemina. Murekoht on raadamine troopikas.
Esmaspäeval avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma kuuenda hinnanguperioodi kokkuvõtva raporti „Sünteesiraport: kliimamuutused 2023„.
Ökosüsteemide säilitamine, metsade ja muude ökosüsteemide parem majandamine ja taastamine pakuvad lähitulevikus leevendamisvõimalusi koos kohanemise sünergiaga, selgub raporti kokkuvõttest.
Eestis kui metsarikkas ja tugeva põllumajandusega riigis on palju vaidlusi tekitanud LULUCF ehk heite arvestamise süsteem metsa- ja maasektoris. Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul esitab raport läbivalt infot seoses LULUCF-ga, kuid märgib, et ka globaalses mõistes on LULUCF sektori CO2 emissioonides suur määramatus. Raporti alusel on globaalne määramatus hinnanguliselt ±70%.
„Ka selle juures on siiski selge, et määrav osa inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest pärineb fossiilsete kütuste kasutamisest ning tööstusest ja see vajab teravdatud tähelepanu, emissioonide radikaalset vähendamist,“ lisas Ala.
AFOLU (põllumajandus, metsandus ja muu maakasutus) sektori CO2 heitest on valdav osa tingitud metsa raadamisest (väite tõenäosushinnang on „keskmine“). Raportis on märgitud, et troopilistes piirkondades on metsade raadamine kõige suurem.
Metsa puhul nähakse võimalust suurendada selle süsinikusidumist läbi säästliku majandamise. „Metsade ja muude ökosüsteemide kaitse, parem majandamine ja taastamine pakuvad suurimat osa majanduslikust leevendamispotentsiaalist,“ öeldakse dokumendis.
Samas on Ala sõnul korduvalt viidatud konkurentsile (nt põllumaa vs metsamaa), kus metsamaade osakaalu suurendamine võib viia piirkonniti näljahädade süvenemiseni ja antakse mõista, et mitte igal pool ei ole sobilik maade massiline metsastamine.
