MAALEHT JORDAANIAS | Hunnitud vaated ja prügised nõlvad käivad siinmaal käsikäes

Esimese reisipäeva õhtupoolikul külastasime Gadara varemetelinna, mida tänapäeval kutsutakse ka seal läheduses asuva linna nimega Umm Qais. Tee Ammanist Gadarasse kulges läbi maalilise uhtoru, kuid nagu ikka, riivab lisaks kaunitele loodusvaadetele silma ka paras prügistamine.

Kui Jordaania suurlinna Ammani ühtlaselt beežikashall linnapilt meile erilist muljet ei jätnud, siis asjalood muutusid, kui asusime kahetunnisele bussisõidule Gadara poole. Tee kulges läbi imekaunite roheliste orgude ja mägede, buss sõitis aina üles- ja ülespoole ja kõrvad läksid tihtilugu lukku.

Alla oru poole vaadates haigutas mõnel pool sealsamas maantee kõrval pea paarsada meetrit kuristikku. Ohhetasime ja ahhetasime, kui sellisel järsul mäenõlval nägime veel rohtu nosimas mõnd kitsekest või lambakest, kelle jaoks on see ilmselt tavaline asi.

Tänases uhtorus laius kunagi aga hoopis merepõhi ning tänagi on kurrulistel mäenõlvadel jälgi seismilisest aktiivsusest. Maju sealkandis eriti ei näe, pigem üksikuid hütte.

Paraku hakkas ühele meie reisisellile silma ka kitseke, kes nosis õhukest kilekotti. Eks nii nagu lokkab mõnel pool rohelus, lokkab ka prügistamine. Mõnevõrra hea meel oli küll näha, et seda pigem rohkem linnas kui rohelistel väljadel.

378 meetrit merepinnast kõrguva Gadara linna ja kunagise kultuurikeskuse asutas omal ajal Aleksander Suur. On teada, et Gadaras meeldis elada mitmetele klassikalistele poeetidele ning filosoofidele.

Tänu strateegilisele asukohale ja olulisusele vahepeatusena Bostrast Vahemere sadamatesse viival peamisel kaubateel oli Gadara õitsev ja rikas linn, kust veeti läbi vürtse, siidi ja teisigi olulisi luksuskaupu. Linna hiilgeaeg kestis 2.–4. sajandini, kuid ka hiljem, Bütsantsi perioodil, kerkisid sinna veel uhked sakraalehitised.

Antiiklinna peamiselt ida-läänesuunalisest peatänavast Decumanus Maximusest viib trepp üles restorani, kust avaneb tänapäeval suurepärane vaade. Restoran asub ümberehitatud Ottomani küla majas, mis ehitati 1890. aastatel Akropolise varemetele.

Tasub teada, et Gadara oli 170 km pikkuse veevarustussüsteemi Qanat Fir'aun lõpp-punkt, millest 106 km kulges maa all. Muinasajal ei ehitatud ühtki teist nii pikka tunnelit.

Maalehe reisigruppi hämmastas kõige enam linna asukoht - sealt oli võimalik vaadata korraga kokku kolme erinevat riiki: ise asud Jordaanias, aga saad vähimagi vaevata heita pilgu piiriäärsetele Iisraeli ja Süüria külakestele.

Jordaania rohelisem pool igatahes õitseb kevadiselt ning pakub meile silmailu veel ka sidruni-, aprikoosi- ja laimipuude kui sadade hõbedaste oliivipuusaludega.