„Nende kahekümne põlluga võiks viljelusvõistluse ära pidada küll,“ arvas Margus Ameerikas, kes on pea kakskümmend aastat viljelusvõistlejaid utsitanud. „Aga tahaks ikka rohkem põnevust ning veel võistlejaid!“
Kuna kahele taliodra- ja rukki- ning ühele herne- ja oapõllule on vaja veel konkurente, pikendati registreerumisaega nädala lõpuni.
Tänavu on loota väga põnevat viljakasvatajate võistlust. Talvitumistingimused olid üle Eesti ääretult erinevad. Kultuur, mis ühes piirkonnas hävis, võib praeguse põllupildi järgi teises anda rekordsaagi. Aga nii Lõuna- kui Kesk-Eestis, samuti lääne pool on veel hulgaliselt ilusaid põlde, mis võiksid võistluses osaleda. Et asi põnevam oleks, pikendasid korraldajad registreerimisaega selle nädala lõpuni.
Tähtajaks registreeritud 20 põllust on ligi pool talinisupõllud, kuna talinisu talvitus hästi üle Eesti. Nii on mõni võistleja esitanud kaks eri sordi talinisu.
Rapsidega oli veidi keerulisem, aga neidki on kuus põldu. „Sügisene ebaühtlane rapsikasv kuiva tõttu muutis kevadist pilti ka,“ märkis kolmandat aastat võistlema asuv Mark-Hubert Heil Järvamaalt.
„Sügisene ebaühtlane rapsikasv kuiva tõttu muutis kevadist pilti.“
Oder ja rukis: auhinnakohad on veel vabad
Alanud nädala jooksul ootame juurde eriti taliodra- ja rukkipõlde. Mõlemaid on praegu kirjas kaks, nii et kolmas koht on veel täiesti vaba! Nende kultuuride kasv on juba sealmaal, et põllu seisukorda on lihtne hinnata. Nii viljelejad ise kui ka nõustajad ning müügimehed jõuavad nädala lõpuks veel ilusaid põlde kirja anda.
Nagu eelmistel aastatel, on tänavugi põhjust taliotra vaatama minna Pärnumaale. „Sel aastal talvitus talioder ideaalselt,“ ütleb üle mitme aasta taas osalev Argo Lääts. Mees on ka enne võistelnud, aga nüüd toob ta esile uue ettevõtte, Kaisma OÜ, ning ka uue taliodrasordi 'Dakota'.
„Ma arvan, et hea talvitumise võti oli sügisene haiguste tõrje. Väiksed külvivead on sees, aga need on võrsetega ilusti kaetud,“ selgitab ta, lisades, et limiteerivaks faktoriks võib saada vesi – viimase kuu ajaga on piirkonnas sadanud vaid 16 mm.
Tore oleks, kui saaks võistlust pidada ka oa ja hernega. Lisanädal lubab kindlamalt oma põllu taset hinnata, sest need kultuurid kasvavad nüüd iga päevaga. Mõlemaid on praegu kirjas üks põld. Ilmatargad lubavad pikka, kuiva ja sooja suve, mis sobib põldoa kasvatamiseks. Ka hernepõllud on alati pakkunud põnevaid tulemusi.
Aga kui kellelgi jäi veel võistlusele pakkumata lootustandev nisu- või rapsipõld, võib ka selle julgesti kirja anda.
Tuttavad tegijad, uued ettevõtted. Ja vastupidi
Tähtajaks registreerunute hulgas on pooled tuttavad tegijad. Eriti vahva on, kui agronoom pole pikka aega osalenud, on töökohta vahetanud ning tunneb, et nüüd võiks taas teistega mõõtu võtta. Sel aastal on just mitu sellist võistlejat.
„Minu eesmärk ei ole saada saagirekord, vaid püüan leida tasakaalu rapsi väetamise, mullaelustiku, taimekaitse ja saagikuse vahel. Keskkonnasõbralikult annan mullaelustikule tagasi taimejäänused ja väetan mulda vedelsõnnikuga,“ räägib osaühingu Virika Farm praegune juht Anneli Tihu.
Mõned aastad tagasi jagas ta oma rapsipõlluga auhinnakohti Räpina kandi taimekasvataja Argo Mustaga. Kas tänavu saab jälle küsida, kes ikka on Liivimaa parim rapsikasvataja?
Tänavune võistlus pakub aga põneva võimaluse näha ka seda, mida teeb uus mees vanas, omal ajal väga häid tulemusi noppinud ettevõttes. Ja Saaremaaltki on jälle uus tulija, nii et valik on lai.
Link registreerumisele on jätkuvalt https://eagro.co/viljelusvoistlus. Nimekiri läheb lukku 12. juunil.
Kummaliste ilmade, paikkondlike murede ja nutikate lahenduste kohta kuuleb 22. novembril peetaval lõpukonverentsil.
