Piibujutt | Heatahtlik kiusamine on alati natuke põnev ja naljakas olnud

Kadrina

Heatahtlik kiusamine on alati natuke põnev ja naljakas olnud. Nii ka sellel korral. Lugu juhtus suve teises pooles, kui oli heinaaeg. Sõitsin Rakvere poole. Veidi enne linna piiri oli maantee ääres maas päris suur kahlakas ilusat kuiva heina. Üsna varsti jõudsin järele veoautole, mille koormast see väärtuslik koresööt ilmselt oli maha pudenenud.

Hiljem sain kuulda, et hein laaditi raudteejaamas vagunisse ja see suundus loomaaeda elevantidele söödaks. Embleem veoauto uksel andis teada, millise kolhoosi omand see oli. Tol ajal ei pakitud kuiva heina pallidesse ega rullidesse. Loogu liigutati loorehadega ja koormaid hanguti hangudega.

Saatuse tahtel sattusin samal päeval veidi hiljem kokku selle kolhoosi esimehega, kellega ka üsna tuttav olin. Mainisin talle teeveeres nähtud heinakuhilat. Kohe tärkas mu pähe riukalik mõte, mille kohemaid teoks tegin. Lisasin omalt poolt jutu juurde, et mainitud heinakao juures kõndis ka tuntud ajakirjanik Ott Kool. Nimelt tol ajal esines Kool Vikerraadios sagedasti kriitiliste kommentaaridega.

Tuttav kolhoosiesimees elavnes märgatavalt. Tal hakkas kiire, saatjaks mahlased sajatused. Ei olnud tal soovi saada kuulsa ajakirjaniku kriitikanoolte osaliseks. Edasine ajalugu vaikis sellest, kas ta ka seda väikest äpardust ja minu lisatud vürtsi Ott Kooli juures silumas käis.