PÕUD JÄTKUB | Karksi-Nuia vabatahtlikud päästjad jagavad elanikele aiamaa tarbeks järvevett
Karksi-Nuias ei pea aiavilja kraaniveega kastma, vabatahtliku päästekomando auto toob soovijaile mõõduka hinna eest järvevett.
Karksi-Nuia vabatahtlike päästjate eestvedaja Heino Kesküla ütles, et sellist teenust on nad inimestele pakkunud juba aastaid. „Kui meie komando 2009. aastal loodi, viisime niiviisi vett oma päästjatele, kelle aed seda vajas. Aga üks ja teine naaber nägi ning küsis, kas viiksime temalegi. Nii olemegi juba paarkümmend aastat suviti kastmisvett transportinud,“ selgitab ta.
2,5 tonni vett 25 euroga
Teenuse kasutajad on enamasti need, kelle aiamaa asub elumajast kaugemal ja kellel on selleks olemas vastav nõu. Sageli on tegu umbes tonni vett mahutava plastist kanistriga. 25. euro eest võib Kesküla sõnul aga ka terve 2,5 tonnise paagitäie vett osta.
Viljandimaal osutavad inimestele veevedamise teenust tema teada veel Kõpu vabatahtlikud päästjad, aga teised vabatahtlikud päästekomandod Mulgi vallas seda ei tee.
Veevedu võetakse ette umbes kord nädalas. Kelle veepaagil põhi paistma hakkab, teatab sellest päästjatele ja kui soovijaid juba rohkem koguneb, pumbatakse Nuia paisjärves paak täis. Igapäevaselt pole kastmisvee vedamisel mõtet ja tegelikult puudub ka vajadus.
Põuaperioodil on veesoovijaid muidugi rohkem. Kesküla nendib, et kui muidu kulub vesi ära pigem kasvuhoones, siis tänavu suvel tuleb seda valada ka õues kasvavatele taimedele. Sellist juhust, et keegi oleks palunud terve paagitäie oma õuemurule maha kallata, pole veel olnud, aga vabatahtlike päästjate juhi sõnul ei keelduks nad sellestki.
Iseasi on, kas niisuguse põuaga muru kastmine on esmavajadus. „Varem või hiljem kasvab kollase rohu asemel roheline ja põuasel ajal tuleks järele mõelda, mida esmajärjekorras kastma peab,“ nendib ta.
Põhirõhk on siiski päästetööl
Järvest vee ammutamiseks ja huvilistele kasvmisveeks viimiseks kasutab Karksi-Nuia vabatahtlik päästekomando reservautot. Suuremad, 23e ja 3e tonnise paagiga masinad muude teenuste osutamisega ei tegele, nendega käiakse üksnes tuleõnnetustel ja muudel väljakutsetel.
Alles läinud pühapäeval tuli sõita Mulgi vallas põlenud turbaauna järelkustutust tegema. Turbapõlengud kipuvadki uuesti süttima, nii nõuab 10. juunil alanud sündmus jätkuvat tähelepanu.
Neljapäevasest vihmavalingust hoolimata pole tuleohtlik aeg sugugi lõppenud ja kõik päästjad manitsevad jaanilõkete süütajaid äärmisele hoolikusele.