TEADLANE VASTAB | Äädikakärbseid ei ole kusagil. Mis on juhtunud?

Enamasti on nii, et piisab vaid ilmal soojaks minna, kui ei saa lauale panna enam ainsatki puuvilja ega jooki ilma, et neisse kohe parv äädikakärbseid tekiks. Sel aastal neid aga pole või on väga vähe.

Et mõista sellest müsteeriumist, mis, tuleb tunnistada, paljudele pigem rõõmu valmistab, tuleb esmalt vaadata sisse äädikakärbse hingeelusse.

Valmikud munevad oma munad mädanevatele-käärivatele puu- ning köögiviljadele, marjadele jms, räägib putukaökoloog Tiit Teder portaalis Novaator. Peagi kooruvad munadest vastsed, kes toituvad mädanemisel-käärimisel osalevatest bakteritest ja pärmseentest. Vastsed nukkuvad sealsamas ja neist kooruvad mõne aja pärast valmikud.

Kui majapidamises esineb äädikakärbseid, näitab see, et mingisugune orgaaniline aine on hakanud käärima. Teine oluline tegur putukate elus on temperatuur. Putukad on äärmiselt tundlikud temperatuuri suhtes ja sellest sõltub nende areng. Toatemperatuuril valmib äädikakärbse munast täiskasvanu umbes kümne päevaga, kuid jahedas keldris võib kuluda mitu kuud. Temperatuuril alla kümnendast kraadist lõpetab äädikakärbeste areng täielikult.

Ilmad on juba ammu soojad, aga äädikakärbseid on kus mõni üksik, kus üldse mitte. Milles siis asi?

„Tegelikult on äädikakärbsed aktiivsemad suve teises pooles,“ ütleb entümoloog Olavi Kurina. „Ma usun, et augustis on nad platsis. Soojad ilmad ja natuke lagunevat orgaanikat (õunad, ploomid, prügiämber, kompostikast, jne) ja ega pääsu nendest ei ole.“

Juunis on äädikakärbsed teadlase sõnul küll olemas, aga peavalu nad inimesele Eestis üldiselt ei valmista.